Kohtulahend

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

Käitumismall lähtudes varasematest kuritegudest, on jätkuvalt vägivaldne. Toetavat lähedastevõrgustikku ei tundu olema, lähtudes andmetest, mis ta on ise avaldanud kriminaalhooldajale. Süüdimõistmise korral peab isik mõistma ja arusaama, et ennetähtaegne vabanemine ei ole automaatne õigus ning ta peab arvestama, et tuleb kogu määratud karistus täielikult reaalselt kanda. Kaitsja taotleb kohtuistungil Aleksandr Pankratovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elu- ja töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud A. Pankratovi ja kaitsja arvamuse, leiab, et A. Pankratovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Pankratovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on varem kriminaalkorras karistatud kolm korda ning praegust karistust kannab vägivallateo – piinamise eest, arvestab kohus, et käesolevaks ajaks on A. Pankratov ära kandnud ligikaudu 3,4 aastat talle mõistetud karistusest ning kandmata on ligikaudu 8 kuud vangistust. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele üheks aastaks võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A. Pankratovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Seda, et viimasel ajal on kinnipeetava käitumine muutunud paremuse poole, kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Järelikult on A. Pankratov võimeline alluma kehtivatele reeglitele ning järgima ettekirjutatud norme. Pärast vabanemist on A. Pankratovil olemas ka kindel elu- ja töökoht, seega kindel sissetulek ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka A. Pankratov, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. A. Pankratovi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist toetab ka Vangla, hinnates uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul 15 %, mis on madal näitaja, uue vägivalla komponendiga kuriteo sooritamise tõenäosust järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnanud 36%, mis on keskmine näitaja. Samuti on vangla iseloomustuses märkinud, et A. Pankratov on valdavalt õiguskuulekas ja koostöövalmis, kriminaalhoolduse nõudeid täitis korrektselt, vanglateenistujatega koostöövalmis ja korrektne, olmetasandil oskab tegevusi planeerida ja reaalseid eesmärke püstitada. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.