Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-13-7852

suhtes kohaldatud tõkend - elukohast

Kriminaalasi nr 1-13-7852 kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtu kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus L.T’ a süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.07.2013.a kell 18.54 ajal Saare maakonnas, *** ndal kilomeetril mootorsõidukit mopeed Lifan LF 50 Q-2 reg. nr **** alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes grammis veres 2,51 mg/g laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g, lõplik tulemus 2,45 mg/g. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani L.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus L.T` le nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kolm (3) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima KarS §-s 75 lg1p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdistatav L.T andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub määrata menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul. Palub samuti ennast osaliselt vabastada menetluskulude tasumisest riigituludesse. *** Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et L.T on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. L.T karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava L.T vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - puudub Asitõendid - puuduvad. Tõkend – tõkendiks on L.T suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks, siis tõkend tühistada. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i.

Kriminaalasi nr 1-13-7852 - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. L.T’ ale riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks 115.00 eurot (sisaldab käibemaksu). - joobeekspertiisitasu 62,37 eurot (tl.8,9). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. L.T on tervisest tulenevalt osaliselt töövõimetu ja saab töövõimetuspensioni, mille suurus on 140 eurot kuus. Muud rahalised sissetulekud puuduvad. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. L.T on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut ta ei oma kriminaalkaristatust, seega saab tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnata väga heaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse ja täielikult arvestatud kaitsjatasu ning ekspertiisitasu tasumisest riigituludesse. Väljamõistetud sundraha kuulub L.T poolt KrMS § 180 lg3 alusel tasumisele ositi. Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.