1-13-6447/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

10.Asitõend: 3 CD plaati turvakaamera salvestistega, mis asuvad toimikus (toimiku tagakaanel), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: F.N süüdistatakse selles, et olles Harju Maakohtu 16.11.2012 otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistatud vangistusega 5 kuud ja 10 päeva, mille kandmiselt vabanes ta 25.04.2013, uuesti 02.05.2013 kella 21.40 ajal Tallinnas, Mahtra 1 asuvas kaupluses Mustakivi Konsum võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusest kaupa: 3 tk vahvli piimašokolaadi, väärtusega 0,49 €/tk, koguväärtusega 1,47 € Einesaia singiga väärtusega 1,49 € Suitsupaki Winston Fresh Xspression väärtusega 3 € 2 tk tulemasinat väärtusega 0,19€/tk koguväärtusega 0,38 € Kaupa koguväärtuses 6,34 €, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes on varem pannud vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti 12.05.2013 kella 20.37 ajal Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas Solarise toidupoes võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvat kaupa: 4 tk šokolaadi Fazer väärtusega 1,68 €/tk, koguväärtusega 6,72 €, möödus selle eest tasumata kassadest, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 14.05.2013 ajavahemikul kell 17.07 kuni 18.18 ajal Tallinnas, Rannamõisa tee 6b asuvas kaupluses Kakumäe Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvat kaupa: sokid väärtusega 6,90 € 2 tk tumedat šokolaadi koguväärtusega 4,18 € 2 tk šokolaadi Block koguväärtusega 2,90 € 1 purgi šokolaadikreemi Nussa väärtusega 2,39 € Kaupa koguväärtuses 16,37 €, möödus selle eest tasumata kassadest, tekitades nimetatud summas kauplusele varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 14.05.2013 kella 18.18 ajal Tallinnas, Rannamõisa tee 6b asuvas kaupluses Kakumäe Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvat kaupa: Jäätist Panna Cotta väärtusega 3,89 € 1 pk kirsstomateid väärtusega 2,45 € 1 tk tunnikala panniroa väärtusega 2,13 € 1 fileetüki sibulaga väärtusega 2,25 € hambapasta väärtusega 1,15 € vaarikad väärtusega 3,85 € 2 pk hapukoort koguväärtusega 0,96 € 1 pk kirsstomateid väärtusega 2,75 € 500 g tudengieinet väärtusega 5,39 € Kartulisalatit väärtusega 2,56 € Kaupa koguväärtuses 27,38 €, möödus selle eest tasumata kassadest, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, uuesti 28.05.2013 kella 09.54 ajal Tallinnas Rannamõisa 6b asuvas kaupluses Kakumäe Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvat kaupa: 1 kmpl pastapliiatseid Pelikan väärtusega 0,65 € 2 pk närimiskummi Dirol väärtusega 0,44 €/tk koguväärtusega 0,88 € Kaupa koguväärtuses 1,53 €, möödus selle eest tasumata kassadest, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega pani F.N isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 12.07.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kairi Kaldoja, süüdistatav F.N-i ja tema kaitsja Leelo Viili vahel järgnev kokkulepe:

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 5, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199 lg 2 p-st 9 ja § 68 lg-st 1, asub kohus seisukohale, et F.N kuulub temale KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et F.N-ilt tuleb välja mõista nii määratud kaitsja tasu, sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest kui ka kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tuleb süüdistatava puhul möönda töökoha või muu legaalne sissetulek puudumist, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga ning seda vaatamata sellele, et süüdistatav on üle 60 a vana. Seega eeldab kohus süüdistatava tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Ei saa jätta märkimata, et kuritegude toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli F.N teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema endi kanda jäävad menetluskulud. Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta F.N-i enda kanda. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetlusekulude osade kaupa tasumist või ka nende kulude ajatamist. Analüüsides käesoleva kaasuse asjaolusid, samuti seda, et F.N viibib vahi all kinnipidamisasutuses ning käesoleva otsusega mõistetakse talle reaalne vangistus, leiab kohus, et menetluskulude osade kaupa tasumiseks või nende kulude ajatamiseks alus puudub. Nimelt on käesoleva kriminaalmenetluse raames on tõdetud, et süüdistatavatel töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad ning kriminaaltoimiku materjalide alusel võib teha järeldusi, et süüdistatav saab elatusvahendeid süstemaatiliselt toime pandavatest varavastastest kuritegudest. Seega võimalik menetluskulude osade kaupa tasumise või nende ajatamise kohaldamine ei avaldaks mõju süüdistatava majanduslikule seisundile, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude osade kaupa tasumist või ajatamist.