Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
30.08.2013, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-10834
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Arvo Suuban
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
F.V, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Karistuse kandmise algus 04.05.2012 ja lõpp 04.12.2013.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.08.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista F.V-lt menetluskuluna riigituludesse 80,40 eurot kaitsetasu adv. Arvo Suubani poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 80,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Arvo Suubani poolt süüdimõistetu F.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 07.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.V on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 12.11.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses ning talle mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel liideti mõistetud karistus 05.05.2012 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 4 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha F.V poolt kantud karistus alates 04.05.2012 kuni 11.11.2012, s.o 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuse kandmata osa 1 aasta ja 22 päeva pikkune vangistus. Vangistuse alguseks arvestati alates 12.11.2012. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab neljandat reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku kaheteistkümnel korral. Kõik toime pandud kuriteod on varavastased ning toime panemise põhjuseks oli narkosõltuvus. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikut on vangistuse jooksul viiel korral distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangu kohaselt on isik ohtlik ühiskonnale tervikuna. See võib muutuda, kui isik suudab teha kardinaalseid muudatusi oma mõtlemises, vältida narkootikumide tarbimist, leida töökoht ning muuta suhtlusringkonda. Isik on tarvitanud narkootikume alates aastast 1997, kuigi ta on avaldanud mõningast soovi lõpetada tarvitamine, ei ole tal sellesse piisavalt usku. Kinnipeetaval on pärast vangistust narkootikumide taas tarbima hakkamise suhtes ebakindel hoiak. Kohtuistung: F.V taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik lubas vabanedes minna õppima ja tööle. Lisaks sellele on isik andnud nõusoleku sõltuvusravile allumiseks. Isiku sõnul asuks ta vabaduses elama koos elukaaslase ja lastega. Prokurör F.V vabastamist ei toetanud. Prokurör rõhutas, et isiku varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Prokurör lisas, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemad karistused ei ole kinnipeetavale mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kaitsja sõnul on isiku põhiliseks probleemiks narkosõltuvus. Vangla materjalide kohaselt on isik ilmutanud soovi lõpetada narkootikumide tarvitamine. Lisaks sellele on isik läbinud
sotsiaalabiprogrammi „Eluviisi treening“, mis on suunatud narkootikumidele. Lisaks on isik andnud nõusoleku asuda peale vabanemist ravile. Kaitsja on seisukohal, et arvestada tuleks seda, et isikul on kindel elukoht ja perekond. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 70%. Isiku kuritegude dünaamika ei ole muutunud ning kuritegude toimepanemise põhjuseks on narkosõltuvus. Vangla materjalidest nähtub, et kuigi isik väljendab motivatsiooni seaduskuulekaks käitumiseks, ei tee ta selleks midagi. Kohtul puudub veendumus, et isik ei hakka vabanedes jälle narkootikume tarvitama ning selle mõjul ei pane toime uut kuritegu. Isikul on tasumata nõudeid üle seitsmeteistkümne euro ning vabanedes puudub garanteeritud töökoht. Varasemad kuriteod on olnud varavastased. Isik küll arvas, et leiab töökoha ja hakkab nõudeid tasuma, kuid ei ole garanteeritud, et isik ei pane toime uut varavastast kuritegu, et teenida kiiret raha nõuete tasumiseks ja toimetulekuks. Kohus leiab, et vangistuses mõistetud distsiplinaarkaristused näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.