lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-1271/38

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 29.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-1271/38
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-1271/24Viru Maakohus Narva kohtumaja29.05.20131-13-1271/47Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.01.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-1271 (12240105185)

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Kriminaalasi

L.F-i süüdistuses lühimenetluse korras

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 29. mai 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava L.F-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani apellatsioonid

KarS

§

järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätta süüdistatava L.F-i ja tema kaitsja Arvo Suubani apellatsioonid Viru Maakohtu 29. mai 2013 otsuse peale läbi vaatamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 43.20 eurot, sealhulgas käibemaks 7.20 eurot, vandeadvokaat Arvo Suubanile tema poolt L.F-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista L.F-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 43.20 eurot riigituludesse. L.F tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „L.F 113-1271 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu

1.
Viru Maakohtu 29.05.2013 otsusega tunnistati L.F süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 05.11.2012 kuni 06.11.2012, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
2.Karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS §-st 56, arvestades süüdistatava vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2.1 Maakohus tõi välja, et L.F on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh vägivaldsete kuritegude eest reaalse vangistusega ning viimasel korral oli vangistus asendatud üldkasuliku tööga, kuid vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uue vägivaldse kuriteo. Süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole võimalik, kuna karistus uue tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei mõjutanud L.F edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ning seetõttu asus maakohus seisukohale, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole otstarbekohane. Eeltoodu alusel jõudis maakohus järeldusele, et L.F on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. 2.2 Süüdistatava L.F-i vastutust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes maakohus ei tuvastanud. Kergendava asjaoluna võttis maakohus arvesse puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti arvestas kohus, et L.F on olemas alaline elukoht, töökoht ning pere. Maakohus pidas eeltoodu alusel põhjendatuks karistada L.F vangistusega alla sanktsiooni keskmise määras. 2.3 Lisaks leidis maakohus, et kuna süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 41 alusel süüdistatava suhtes tõkendina vahistamise, selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav L.F-i kaitsja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista rahaline karistus või vähendada mõistetud vangistuse kestust. Apellatsiooni kohaselt ei vasta L.F-ile mõistetud karistus kuriteo raskusele ega süüdimõistetu isikule. Tunnistajate K.V. , A.Z. , M.T. , K.K. , A.N. , D.O. ning A.D. ütlustega on vaieldamatult tuvastatud, et enne kannatanu N.L. i löömist noaga viskas kannatanu juba sündmuskohalt lahkuva L.F-i pihta metallesemega (haamriga) ning ei tabanud ainult sellepärast, et L.F jõudis kõrvale põigata. Sellisele kannatanu käitumisele pole kohus hinnangut andnud, kuigi just nimelt see asjaolu oli süüdistatava poolt noa kasutamise otseseks põhjuseks. Kannatanu poolt haamriga viskamine ajal, mil L.F oli juba ära minemas, on selgelt põhjusetu ning

mitteõiguspärane käitumine, mida tuleks arvestada täiendava karistust kergendava asjaoluna. L.F-i teod ei toonud kaasa olulisi vigastusi. Kannatanu N.L. vajas ainult esmaabi. Kaitsja leiab lisaks, et maakohtu otsuses pole ära näidatud neid faktilisi asjaolusid, millest järelduks, et L.F hakkab karistuse kandmisest kõrvale hoiduma, mistõttu oli tõkendina vahistamise kohaldamine alusetu. 3.1 Apellatsiooni esitas ka süüdistatav L.F, vaidlustades kohtuotsust mõistetud karistuse osas. Apellandi hinnangul ei arvestanud kohus faktiga, et kannatanu tuli esimesena süüdistatavale haamriga kallale, millega ohustas tema elu ning oma tegevusega põhjustas süüdistatava kuriteo. Apellant palub vähendada temale mõistetud karistust, kuna tal on 2 last (neist üks on liikumispuudega), kellel on vaja tema abi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus, hinnates L.F-i ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide põhjendatust, nende kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5.Apellatsioonides heidetakse maakohtule ette seda, et kohus pidanuks karistuse mõistmisel arvestama asjaoluga, et kannatanu viskas süüdistatavat haamriga, mis süüdistatava poolse ründe põhjustas. See asjaolu ringkonnakohtu hinnangul L.F-ile mõistetud karistust ei kergenda ning seda eeskätt kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades. Nimelt on kriminaalasjas vastuvaidlematult leidnud tuvastamist, et süüdistatav ajas kannatanut noaga taga ning lõi teda sellega, mis oma iseloomult ei vasta aga lahendatavas kriminaalasjas kuidagi ohu tõrjumisele ega saa seda õigustada kannatanupoolse käitumisega. Peale selle ei ole apellatsioonides millegagi tõendatud, et kannatanu käitumine oleks toonud L.F esile tugevat hingelist erutust, mille mõjul süüdistatav ründas kannatanut. Seega ei anna apellatsioonides esitatud versioon alust L.F-i karistust kergendada.
6.Maakohus on piisavalt motiveerinud L.F-ile mõistetava karistuse liiki ja määra ning põhjendatult leidnud, et L.F-ile tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Olukorras, kus süüdistatavat on varem korduvalt kriminaalkorras vangistusega karistatud, sh vägivallakuritegude eest, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt on võimalik süüdistatavat mõjutada edasisest kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Karistusmäära valikul on maakohus juba arvestanud L.F-i apellatsioonis märgitud karistust kergendavate asjaoludega, milleks on süü tunnistamine ning puhtsüdamlik kahetsus. Seega on maakohtu otsus karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud argumendid ei anna alust selle tühistamiseks.
7.Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on L.F-ile karistuse mõistmisel arvestanud tema karistust kergendavate asjaoludega ning mõistetud karistus on kooskõlas toimepandud kuriteo raskusega. Seega on L.F-i ja tema kaitsja apellatsioonid ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitud ning need jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.