Kohtulahend

N. Lebedev tuvastas ja viitas vastuse koostanud ametnikele, et Tartu Vanglas sellist kambrit ei asu, siis tehti esitatud vastuses täpsustus, et nimetatud perioodil viibis N. Lebedev Viru Vanglas. Sellest tulenevalt leiab N. Lebedev, et T.L. ja K-P.P. on toime pannud võltsimise. KarS § 344 sätestab, et võltsimine seisneb dokumendi sisu muutmises, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Antud kontekstis sisaldub võimalik võltsimine intellektuaalses võltsimises, s.t dokumendi koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole oma sisult õiged. Käesoleva kaebuse lahendajal küll puudub võimalus võrrelda kaebaja poolt viidatud vastuskirju (kuna kaebaja ei ole neid avalduse lisana esitanud), kuid kaebusest tekstist tulenevalt ei nähtu, et T.L. ja K-P.P. oleks vastuskirja kandnud selliseid andmeid, mis ei ole sisult õiged ja mille tõttu oleks neil võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. N. Lebedevi poolt esitatud kaebuse tekstist nähtub, et temale vangla poolt esitatud esmane vastus ei sisaldanud üldse vangla nimetust, kuid täiendatud vastuses oli juurdemärgitud ka vangla nimetus pärast N. Lebedevi märkust. Seega saab nimetatud olukorda pigem pidada korrektse vastamise problemaatika valdkonda, kui liigitada mõne süüteokoosseisu alla. Tegelikkuses nähtub kuriteokaebusest pigem vastupidine olukord, et N. Lebedevi enda päring oli eksitava sisuga, kui küsis, et millises Tartu Vangla kambris viibis nimetatud perioodil, kui samas teadis, et viibis nimetatud perioodil hoopis Viru Vanglas. Seega puudub antud sündmuses KarS § 344 kuriteokooseisu objektiivne külg ja kriminaalmenetlus selles osas ei kuulu alustamisele. Mis puudutab N. Lebedevi poolt kuriteokaebuses viidatud KarS §-de 152 lg 2; 316 koosseisude võimalikule esinemisele antud sündmuses, siis see ei põhine ühelgi argumendil, faktil, põhistusel ega informatsioonil, mistõttu ei ole selles osas võimalik motiveeritud seisukohta võtta. Kui kaebaja väidab, et mõnes sündmuses esineb kuriteotunnustega tegu, siis on ta kohustatud oma seisukohti esitama ja põhjendama, mida aga antud koosseisude sisustamisel tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt puuduvad antud sündmuses KarS §-de 152 lg 2; 316 ja 344 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisude objektiivse külje tunnused ja seega ka kriminaalmenetluse alus, mistõttu vastavalt KrMS §-le 199 lg 1 p 1 ei alustata kriminaalmenetlust. Antud kuriteokaebusest ei nähtu ka ühegi teise KarS sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseid. Siinjuures väärib märkimist asjaolu, et vastavalt KarS §-le 319 on teadvalt vale kaebuse esitamine kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt käsitletav kuriteona ja kriminaalkorras karistatavana.

Riigiprokuratuuri määruse sisu

-2-

Kaebuse esitaja ei nõustu Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse mittealustamisega, kuid karistusõiguses kehtib põhimõte, et ilma seaduseta pole kuritegu ega karistust. Kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja alus, milleks on vastavalt KrMS §-le 194 lg 1 ja 2 kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kuriteotunnuste sedastamine selles. Seega lubab KrMS § 193 lg 1 kriminaalmenetluse alustamist vaid tingimusel, et kuriteoteatest nähtub ka kuriteokoosseisu olemasolu, kuivõrd viimane on KarS § 2 lg 2 kohaselt kuriteo tunnuste esmane eeldus. KarS § 152 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võrdõiguslikkuse rikkumine – objektiivne koosseis seisneb inimese õiguste ebaseaduslikus piiramises või inimesele ebaseaduslike eeliste andmises tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel. § 152 lõikes 2 sisaldub rikkumise kvalifikatsioon, mille korral (korduvus või olulise kahju tekitamine) on tegemist kuriteoga. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes, sh põhikoosseisus kirjeldatud teo kui lõikes 2 sätestatud raskendavate asjaolude suhtes. Eelnimetatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on inimeste võrdõiguslikkus. KarS § 316 järgi kvalifitseeritava kuriteo – tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine – objektiivne koosseis seisneb tõendi kõrvaldamises või kunstlikus loomises eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumist või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Eelnimetatud koosseis on realiseeritav üksnes kriminaalmenetluses. KarS § 344 lg 1 kohaselt on kuritegu dokumendi võltsimine, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega esmalt tuleb tuvastada dokumendi võltsituse fakt ning seejärel tuleb kontrollida, kas tegemist on sellise dokumendiga, millega on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Iseenesest ka ebaõigete andmete sisaldumine dokumendis ei tähenda veel automaatselt selle võltsitust (RKKK 3-1-1-82-01). Kaebuse kohaselt on teabenõude vastuses märgitud vangla nimetus vale, kuid oma väite kinnituseks pole kaebaja pidanud vajalikuks esitada täiendavaid materjale. Prokuratuuri ja ka kohtu kasutuses olevast registrist nähtuvalt oli kaebaja asukoht perioodil 05.05.2011-08.09.2011 Viru Vangla E3 (I üksus) 2202. Seega väidetav eksimus vangla nimetuse osas ei saa olla kriminaalmenetluse aluseks juba ainuüksi seetõttu, et tegemist polnuks sellise dokumendiga, millega oleks antud juhul olnud võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Lisaks subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Käesoleval juhul ei esine Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja Tartu vangla ametnike käitumises ka ühegi teise kuriteo koosseisulisi tunnuseid. KrMS §-des 193 lg 1, 194 ja 195 sätestatud põhimõtete kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust üksnes siis, kui uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud kuriteoteates sedastatakse pädeva menetleja poolt kuriteotunnuste olemasolu. Kriminaalmenetlus ei ole menetlusliik, mida alustatakse n-ö igaks juhuks ning selleks, et alles kuriteotunnuseid sedastada või neid otsida. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel peab kohtueelne menetleja või prokurör kujundama piisava veendumuse, et on alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamine toimub kuriteoteate esitaja poolt menetlejale kuriteoteates ja sellele lisatud dokumentides kirjeldatud andmete põhjal. Kriminaalmenetlust ei saa alustada kergekäeliselt ning selleks, et kaaluda kriminaalmenetluse alustamise põhjendatust, on seaduses ette nähtud vastav n-ö kaalumis- ehk otsustamismenetlus, mille käigus tuleb hinnata, kas on piisavalt teavet, mis võimaldaks möönda kuriteo tunnustega teo toimepanemist ja tingiks edasise uurimise vajaduse. Nimetatud otsustamismenetluseks on seadusandja näinud ette piiratud ajavahemiku ning kriminaalmenetluse selgeks eristamiseks

-3-

otsustamismenetlusest ka väga piiratud võimalused teabe kogumiseks, mis välistab uurimis- ja teiste menetlustoimingute teostamise. Vastavalt KrMS § 193 lg 1 algab kriminaalmenetlus esimese uurimistoiminguga ning seetõttu pole kaalumismenetluse käigus lubatud läbi viia menetlustoiminguid, kuna see hägustaks kriminaalmenetluse alguse piire ning võib viia isikute kaitseõiguse rikkumiseni. Seepärast peabki prokurör või uurimisasutuse ametnik esialgse otsuse kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise kohta vastu võtma kriminaalmenetluse ajendeid analüüsides. Menetlusotsus võetakse vastu nende materjalide ja informatsiooni põhjal, mis on otsustamise hetkel uurimisasutuse või prokuratuuri käsutuses. Kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetlusotsuse tühistamine ja kriminaalmenetluse alustamine välistatud.

Taotluse sisu

Mati Kartau

Aarne Sarjas

-4-

Maarika Kuusk

-5-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.