lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-7811/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 23.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-7811/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
23.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
727
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-7811/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja16.08.20121-12-7811/20Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.07.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-7811

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. juuli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Keit Gertsi (Gerts) kaitsja Monica Meristo määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 29. juuli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Keit Gertsi kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Viru Maakohtu 16.08.2012 otsusega mõisteti K. Gerts süüdi KarS §-de 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.03.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 01.10.2012 ja lõpp 28.12.2013.
2.Viru Maakohtu 29.07.2013 määrusega jäeti K. Gerts tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
3.
Maakohus leidis, et K. Gerts tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Teda on 9 korda kriminaalkorras karistatud. Valdav osa tema kuritegudest on olnud suunatud võõra vara vastu, ka praegust vanglakaristust kannab ta süstemaatilise

varguse eest. Toimepandud kuritegude rohkus ja laad kinnitab, et mingeid järeldusi oma varasemast õigusvastasest käitumisest ta teinud ei ole. K. Gertsi on ka varem allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid kriminaalhooldus ei ole mõjunud talle distsiplineerivalt ega takistanud uusi õigusrikkumisi toime panemast. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja pole eelnevatest karistustest ega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisest teinud vajalikke järeldusi, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilisele valvele allutamisega. K. Gertsi ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ja tema vabanemisel käesoleval ajal oleks ühiskonna heaolu jätkuvalt ohustatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4.K. Gertsi kaitsja M. Meristo taotleb maakohtu määruse tühistamist ja K. Gertsi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega.
4.1.Määruskaebuses leiab kaitsja, et maakohtu määrus on motiveerimata ja liiga üldsõnaline. 4.2 Kaitsja märgib, et K. Gertsil puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on vanglas tööga hõivatud ja on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ta on omandanud põhihariduse ja ka puusepa eriala. Kõik eeltoodu iseloomustab teda positiivselt. 4.3 Kaitsja rõhutab määruskaebuses, et vabanemisel oleks K. Gertsil olemas kindel töö- ja elukoht. Ta on nõus pöörduma psühhiaatri poole vajaliku alkoholivastase ravi saamiseks. 4.4 Kaitsja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt esinevad kõik alused K. Gertsi ennetähtaegseks vabastamiseks. K. Gerts soovib enda suhtes elektroonilise valve kohaldamist ja on nõus alluma käitumiskontrolli nõuetele ühe aasta jooksul, kuigi karistust täielikult ära kandes vabaneks juba mõne kuu pärast. K. Gerts on nõus lisakohustustega alkoholikeelu ja sotsiaalprogrammis osalemise näol. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et K. Gertsi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema allutamisega elektroonilisele järelvalvele ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Täiendavalt ringkonnakohus märgib järgmist.
6.Kolleegiumi hinnangul on K. Gertsi puhul tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, keda on kriminaalkorras karistatud 9 korral ning kes hoolimata eelnevatest karistustest on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Seega ei ole K. Gerts aru saanud temale määratud sanktsioonide eripreventsioonist, milleks on tema käitumise allutamine ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele.
7.Kaitsja väide, et esinevad kõik alused K. Gertsi ennetähtaegseks vabastamiseks, on küll sanktsiooniõiguse materiaalsetest alustest lähtuvalt õige, kuid kolleegium rõhutab, et ennetähtaegne vabastamine tähendab K. Gertsi subjektiivset õigust enda ennetähtaegset vabastamist taotleda, mitte tema õigust ennetähtaegselt vabaneda (RKKK nr 3-1-1-91-06). Lisaks juhib kolleegium tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud. Kaitsja poolt välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles K. Gertsi iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv kriminaalkorras karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi. Seda kinnitab vangla iseloomustus, mille kohaselt K. Gertsi üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%, mis on kõrge risk. -2-
8.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K. Gerts tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilisele valvele allutamisega vabastamata ja tema kaitsja esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

-3-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.