Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-7232

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. juuni 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu T.D (T.D) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 19. juuni 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.D määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Kallaste Advokaadibüroo kaudu 99,20 eurot, vandeadvokaat Valli Kallastele tema poolt T.D-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista T.D-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Valli Kallaste poolt osutatud õigusabi eest 99,20 eurot riigituludesse. T.D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „T.D 1-127232 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud T.D mõisteti Tartu Maakohtu 25.09.2012. a kohtuotsusega süüdi KarS § 263 p 1 järgi ning karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust T.D-le Tartu Maakohtu 20.06.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 27 päeva vangistust alates kinnipidamiskohta saabumisest. Karistuse kandmise algus 10.10.2012 ja lõpp 08.12.2013. Tartu Maakohtu 19.06.2013 määrusega jäeti T.D tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et T.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus tõi määruses välja, et T.D puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning igakülgselt toetavate lähisuhete olemasolu. Kohus pidas positiivseks ka asjaolusid, et vangistuses ei ole T.D pannud toime distsiplinaarrikkumisi ning on motiveeritud töötama. Samas arvestas kohus sellega, et toetavad lähedased ja kindel elukoht olid süüdimõistetul olemas ka varasemalt, kuid need tema kuritegelikku käitumist ära ei hoidnud. Lisaks on T.D varasemalt karistuse kandmisele asumisest kõrvale hoidunud ja ta on tulnud tagaotsitavaks kuulutada, mistõttu tuleb arvestada ka reaalse ohuga süüdimõistetu poolt ennetähtaegse vabastamise puhul kriminaalhooldusest kõrvalehoidumiseks, eriti kui tal on võimalus asuda tööle välisriiki. Süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral ning käesolevalt kannab ta liitkaristust. Samuti on tema suhtes varasemalt ühel korral jäetud kehalise väärkohtlemise eest karistus alaealisuse tõttu kohaldamata ning talle on antud võimalus kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud ka katseajal ega ole osanud temale antud võimalusi hinnata. Maakohus osutas ka kriminaalasja materjalidest nähtuvale, mille kohaselt on T.D pannud toime peamiselt vägivallaga seotud kuritegusid, kusjuures erinevaid episoode on olnud palju (kohtuotsuste kogumis). Materjalide põhjal järeldas maakohus, et süüdimõistetu kuritegelikku käitumist on mõjutanud nii hoolimatu elustiil, alkoholi tarvitamine kui ka suhtlemine kuritegeliku tutvusringkonnaga. Kuigi kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt mõistab süüdimõistetu oma senise elustiili kahjulikku mõju ning soovib edaspidiselt seaduskuulekalt elada, siis ilmneb kirjalikest materjalidest ka see, et kohati kipub süüdimõistetu oma käitumises liigselt teiste isikute negatiivsele mõjule rõhuma ning ennast õigustama. Seetõttu puudus maakohtul piisav veendumus sellest, kas süüdimõistetu ikka on täiesti adekvaatselt mõistnud oma senise käitumise väärolemust ja mõjutegureid, tähtsustab oma elustiili ja suhtumise muutmise vajadust ning on selleks ka igati motiveeritud. Ilma vastava suhtumise muutumiseta ei ole aga ilmselt piisavalt maandatud ka süüdimõistetu kuriteoriskid. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et T.D katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid vajalikul määral maandatud ning ta suudaks edaspidiselt seaduskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. Maakohus lisas, et arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude olemust, episoodide rohkust ja ärakantud karistusaja pikkust riivaks tema ennetähtaegne vabastamine ilmselt liigselt ühiskonna õiglustunnet.