Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja
15.08.2013 Tallinn
koht Kriminaalasja number
1-13-6382 (13230102916 )
Kohtukoosseis
Kohtunik Janika Kallin
Kohtuistungi sekretär
Elina Huobolainen
Kohtuistungi tõlk
Aleksandra Krasnošlõk
Kriminaalasi
P.H süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 1; § 214 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses. Eneli Laurits
Prokuröri abi Süüdistatav
Määratud kaitsja
P.H isikukood: XXX; kodakondsus:EV; emakeel – vene keel; algharidus; ei tööta; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: vahistamine alates 05.03.2013.a., kahtlustatavana kinni peetud 04.12.2012-05.12.2012,03.03.2013-04.03.2013.a. Sven Sillar (kohtuistungil ei osalenud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3,4,5 § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:
2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- jätta kriminaalasja materjalide juurde
•
AVON jumestuspintsel ning jumestuskreem, mille tagastamist kannatanu ei soovihävitada kui väärtusetud esemed.
Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata menetlusnormide rikkumise korral. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Otsus on kättesaadav alates 15.08.2013. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata. Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Esitatud süüdistus: P.H süüdistatakse selles, et tema, 24.11.2012 kella 05.00 ja 06.00 vahelisel ajal Tallinnas, Roosikrantsi ja Vabaduse väljaku tänavate nurgal, Roosikrantsi 2A asuva maja juures, võttis vägivalda kasutades võõrad vallasasjad. Nimelt täpsemalt tekkis P.H ja ME vahel konflikt, mille käigus mõlemad tarvitasid üksteise suhtes vägivalda lüües üksteist kätega pea piirkonda. Seejärel MEkukkus ning P.H lõi püsti tõusta üritavale ME ühel korral jalaga näkku. Sellest tõmbus ME kägarasse ja ei liigutanud enam. Seejärel haaras P.H ME kuldset värvi käekoti, milles olid naistekosmeetika (huulepulk, ripsmedušš), võtmed, ID kaart ME nimele, Swedbanki kaart ME nimele ning mobiiltelefon Samsung La Fleur väärtusega 150€ ja jooksis äravõetud esemetega minema. P.H ja isik, kellele käesolevas kriminaalasjas süüdistust ei esitata, turustasid MElt võetud mobiiltelefoni ning saadud raha kulutasid enda tarbeks. Vägivallaga põhjustati MEle eeluurimisel täpsemalt tuvastamata tervisekahjustused, mis raviasutusse pöördumist ei vajanud.
Seega on P.H, võtnud võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning kasutanud selleks vägivalda, mis on KarS § 200 lg 1 kirjeldatud kuriteo. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema 03.03.2013 kella 19.30 paiku Tallinnas aadressil XXX nõudis vägivalda kasutades oma emalt, RD10€ ning hiljem ka RDmobiiltelefoni üleandmist. Nimelt täpsemalt nõudis P.H esmalt 10€ üleandmist ning pärast korduvatele nõudmistele eitava vastuse saamist, hakkas P.H nõudma RD mobiiltelefoni. Saanud eitava vastuse lõi P.H RDlahtise käega vastu rinnakut. Löögist kukkus RDmaha ning selle tõttu oli tal valus ja raske hingata. Seejärel kordas P.H oma nõudmisi ja saanud taaskord eitava vastuse, lõi P.H RDrusikaga vastu paremat oimupiirkonda. Ka sellest löögist kaotas RDtasakaalu ja kukkus maha. Seejärel hakkas P.H RDpeksma vastu ja jalgu ja käsi. P.H lõpetas peksmise, mis võimaldas RDpõgeneda oma tuppa, lukustada uks ja abi kutsuda. Peksmisega põhjustas P.H RDvalu ja tervisekahjustustena pea pindmised hulgivigastused, pindmise puusa- ja reievigastuse, reiekontusiooni, rindkerekontusiooni, pindmise rindkerevigastuse. Objektiivselt tuvastati RDparemal oimupiirkonnas 5x6cm alal ja paremal alalaul pehmekoeline turse, hematoomid; vasakul reiel turse ja hematoom, vasaku sääre ülaosas turse. Seega on P.H, nõudnud isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, varalise kasu üleandmist ning teinud seda vägivalda kasutades, mis on KarS § 214 lg 2 p 1 kirjeldatud kuritegu. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 214 lg 2 p 1 kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest 4 aastat vangistust. KarS § 200 lg 1 kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust. KarS § 64 alusel liitkaristus 4 aastat ja 6 kuud vangistust; Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvestada P.H karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.t aeg, mil P.H oli kahtlustatavana kinnipeetud 04.12.2012-05.12.2013, s.o 2 päeva, seega on ärakandmisele kuuluv vangistus 4 aastat 5 kuud ning 28 päeva. KarS § 73 alusel kohesele ärakandmisele 6 kuu pikkune vangistus, ülejäänud 3 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust jäävad tingimisi täitmisele pööramata vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel. Tulenevalt KarS § 73 lg 3 määrata P.H-le katseaeg pikkusega 5 aastat. Koheselt ärakantava vangistuse alguseks lugeda 03.03.2013, s.o päev, mil tema suhtes kohaldati kahtlustatavana kinnipidamist ning millele järgnes 05.03.2013 tõkendina vahistamise kohaldamine. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades, et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde.
Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et P.H poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb P.H-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 800,00 eurot. P.H pani toime I astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 800,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. P.H oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 38,40 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks P.H-lt välja mõista kaitsjatasu 38,40 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud s.o. 0,45 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamises 12kuu peale, prokurör oli kaitsja taotlusega nõus. Kohus leiab, et P.H võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.