Kohtulahend

päeva jooksul otsusega tutvumisest. Otsus on kättesaadav alates 13.08.2013.a. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata. Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Esitatud süüdistus: Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et R.N, 02.01.2013 kella 16.00 paiku viibides Tallinnas XXX korteris lõi oma elukaaslast LM’t rusikaga näo piirkonda. Saadud löögist LM kukkus pikali ja lõi ära õndraluu. Seejärel R.N lõi LM’t rusikaga pea piirkonda. Oma tegevusega põhjustas R.N LM’le füüsilist valu ja tervisekahjustusena paistetuse ülahuule piirkonnas. Seega R.N pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes löömises, peksmises, valu tekitamises ja teise inimeses tervise kahjustamises, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 31.03.2013 kella 22.10 paiku viibides Tallinnas XXXkorteris üritas lüüa ametikohustuste täitmisel olnud võimuesindajat, Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Stanislav Malõšev’it, seoses tema ametikohustuste täitmisega noa ja kahvliga keha piirkonda, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna Stanislav Malõšev suutis ta enne löökide tegemist eemale tõugata ning pikali suruda. Seega R.N pani toime võimuesindaja suhtes vägivalla, s.o löömise, katse seoses tema ametikohustuste täitmisega, see on KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust. KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista R.N-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 31.03.2013-01.04.2013, s.o. 2 päeva karistusaja hulka, mõistes R.N-ile lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 9 kuud ja 28 päeva ehk 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga. 1-le päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 596 (viissada üheksakümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on R.N kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustub R.N osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalabiprogrammis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et R.N-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb R.N-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. R.N pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. R.N oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 86,40 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks R.N-ilt välja mõista kaitsjatasu 86,40 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud s.o. 0,45 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Süüdistatav avaldas, et tal on 9-kuune laps, ta töötab, kuid mitteametlikult. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamises kuni 1 aastaks. Prokurör nõustus põhimõtteliselt süüdistatava taotlusega, kuid märkis, et isik on töövõimeline ja seega võiks ta menetluskulud tasuda kiiremini, 9-10 kuu jooksul. Kohus leiab, et R.N võib menetluskulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest: isikul on ülalpidamisel alaealine laps. Asitõendid: 1 CD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.