lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-21170/47

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 08.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-09-21170/47
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1047
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-21170/10Viru Maakohus Narva kohtumaja28.02.20111-09-21170/24Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas01.06.20121-09-21170/38Viru Maakohus Narva kohtumaja20.06.20131-09-21170/44Viru Maakohus Narva kohtumaja19.07.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Krimaanlasja number

1-09-21170

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. juuni 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu määruskaebus

S.F -i

(S.F

)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 20. juuni 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu S.F-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega tunnistati S.F süüdi KarS § 275 järgi ning talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 ning KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Karistusaega arvestati alates 28.02.2011. Tartu Maakohtu 01.06.2012 määrusega vabastati S. F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrati ta selleks tähtajaks Viru Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. S.F kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 ja 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, sh mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul ning alluma elektroonilisele valvele 4 kuu jooksul alates elektroonilise valveseadme süüdimõistetu keha külge kinnitamisest. Kohtumäärus jõustus 12.06.2012.
2.11.06.2013 saabus Viru Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne S.F -ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt on Karistusregistri andmetel S.F-ile määratud Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse 26.05.2013 otsusega rahatrahv 12 eurot AS § 70 alusel väärteoasjas nr 233013003206. Ettekande juurde oli lisatud kriminaalhooldusaluse poolt kriminaalhooldusametnikule esitatud kiirmenetluse otsus ja maksekorraldus trahvi tasumise kohta.
3.Viru Maakohtu 20.06.2013 määrusega pöörati S.F-ile Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega nr 1-09-21170 mõistetud kandmata jäänud karistuse osa, s.o 10 kuud ja 12 päeva vangistust, täitmisele. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 3.1 Kohus leidis, et S. F rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi – talle on määratud 26.05.2013 otsusega rahatrahv 12 eurot AS § 70 alusel väärteoasjas nr 233013003206. Rikkumine on tõendatud kiirmenetluse otsusega väärteoasjas, kust nähtub, et 26.05.2013 Tallinna maanteel Narvas tarvitas S.F õlut „Saku Originaal“ alkoholisisaldusega 4,5%, millega kohapeal nõustus ka S.F . Viimane lükkab maakohtu hinnangul ümber ka S.F -i kohtuistungil antud ütlused. Kohus oli seisukohal, et isiku poolt tarbitud alkoholi kogus ei oma tähendust, sest alkoholitarbimine oli S.F rangelt keelatud. Maakohus on määruses märkinud, et KarS § 76 lg 5 ei näe ette alternatiivseid meetmeid lisaks kandmata karistuse täitmisele pööramisele.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. F . Määruskaebuses leiab S. F , et 11.06.2013 oli ta katseaja läbinud ning maakohtu kohtuistungil selgitas kriminaalhooldaja, et katseaja jooksul rikkumisi ei olnud. Ainuke rikkumine on olnud 26.05.2013 õlle joomine, kuid määruskaebuse esitaja väitel oli see alkoholivaba. Selgituses oli kirjas, et see oli alkoholisisaldusega, mis oli määruskaebuse esitaja sõnul nii märgitud ehmatusest ja politsei lubadusest, et trahv tuleb väike. Määruskaebuse esitaja märgib lisaks, et tal on 80% töövõimetus ja ta on psüühilise haiguse tõttu läbinud ambulatoorse ravi. Lisaks elab ta koos vanematega, kes teda hooldavad. S.F palub Viru Maakohtu 20.06.2013 määruse tühistada ja tema määruskaebus rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik, põhjendatud ja tuleb jätta muutmata ning S. F-i määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal korrata, rõhutades täiendavalt vaid järgnevat. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 5.1 Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et S. F on talle määratud üheaastase katseaja jooksul rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust. Maakohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et S. F on 26.05.2013 eiranud alkoholi tarvitamise keeldu. Mõjuvat põhjust, miks S.F ei ole suutnud kohustust täita, süüdimõistetu esitanud ei ole ning kohtu hinnangul olekski sellisele tegevusele raske ühtegi põhjendust leida. S. F-i ükskõikne suhtumine katseajaks määratud kohustusse näitab, et ta ei ole motiveeritud kohtu poolt määratud kohustusi täitma. Eelnev annab ringkonnakohtu hinnangul aluse arvata, et mõistetud karistus ei ole S. F-i puhul olnud efektiivne ega täida karistuseesmärki. 5.2 Ringkonnakohus möönab, et mitte igasugune kohustuste rikkumine ei saa alati kaasa tuua KarS § 76 lg 5 kohaselt karistuse täitmisele pööramist, vaid täitmisele pööramine on vajalik, kui rikkumist ei õigusta mõjuvad põhjused. Ringkonnakohus on seisukohal, et S.F -i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt (tl 125-127) ei ole S.F alkoholi tarvitamist millegagi põhjendanud, vaid on asunud seisukohale, et kuigi väärteomenetluses antud seletuse kohaselt tarvitas ta 26.05.2013 õlut „Saku Originaal“ alkoholisisaldusega 4,5%, siis tegelikult oli tegemist alkoholivaba õllega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selline S.F-i väide on ümber lükatud väärteomenetluse otsusega ning samas ka S.F -i enda väärteomenetluses antud seletusega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole usutav, et isik, kes on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud ja kellele on pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi, nõustub vastuväiteid esitamata ebaõigetel asjaoludel koostatud väärteotsusega ega vaidlusta seda. Veelgi enam, kaebaja väited alkoholi tarvitamise osas on vastuolulised. Kui maakohtu istungil ja määruskaebuses on S.F selgitanud, et tarbis alkoholivaba õlut, siis kriminaalhooldaja aruandes kajastatud

S.F -i seletustest (tl 97 pöördel) nähtuvalt oli tal käes õllepurk, kust oli joonud kaks lonksu. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõistlik inimene oleks juba selle seletuse esitamisel märkinud, et tegemist on eksitusega ning tarbitud õlu oli alkoholivaba, mida S.F aga teinud ei ole. Kohus leiab, et miski ei takistanud S.F juba väärteomenetluses antud seletuses märkimast, et ta ei ole alkoholi tarvitanud, seda ka siis, kui isik lootis politseiametnikuga nõustudes väiksemat karistust, kuivõrd alkoholivaba joogi tarvitamine avalikus kohas ei ole AS § 70 alusel karistatav. 5.3 Ringkonnakohus on seisukohal, et S.F-i selgitused kriminaalhooldusnõuete rikkumise kohta on ennastõigustavad ja näitavad, et ta on tahtlikult ja teadlikult talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust rikkunud. Kolleegium peab oluliseks märkida, et sõltumata sellest, kas kohustuste rikkumine on tuvastatud katseaja jooksul või pärast katseaega, omab tähendust rikkumise toimepanemise aeg. Kui isik on alkoholi tarvitanud ajal, mil see oli keelatud, on igal juhul tegemist kohustuse rikkumisega. Arvestades, et S. F rikkus kriminaalhooldusnõudeid talle määratud katseajal, on maakohtu järeldus, et S.F-ile mõistetud karistuse kandmata jäänud osa tuleb pöörata täitmise, täielikult põhjendatud.

6.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.