Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29. juuli 2013 Tartu, (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-6231
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud lahend
Riigiprokuratuuri 1. juuli 2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolai Lebedevi (Lebedev) taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri 1. juuli 2013 määrusele Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse esitamiseks
Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 5 jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 1. juuli 2013 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
vaidlustamiseks ja avaldaja teiste vaietega, näiteks 27.12.2012 Tartu Vanglale esitatud vaide materjalide ja nimetatud kaebusega seotud muude materjalidega, ei tuvastanud prokuratuur, et nimetatud asjaoludega seoses oleks Tartu Vangla ametiisiku poolt toime pandud KarS § 3112, § 316, § 320 lg 2 või mõne muu karistusseadustiku eriosa paragrahvi järgi kvalifitseeritav kuritegu. Prokurör ei tuvastanud, et Tartu Vangla jurist T.M. oleks esitanud Tartu Halduskohtule kunstlikult loodud tõendeid, nagu seda väitis avaldaja. 2.2 Avalduse lahendamise käigus selgus, et 19.03.2013 Tartu Vangla direktori vaideotsusega nr 1-11/54-1 jättis Tartu Vangla direktor R.J. , tuginedes HMS § 85 p-le 4, kinnipeetav N. Lebedevi 6.02.2013 esitatud vaide rahuldamata. Nimetatud otsuses selgitati avaldajale korda, kuidas on isikul, kelle vaie on jäetud rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Prokurör selgitas, et Tartu Vangla jurist T.M. ei ole kohtuväline menetleja ja tegemist ei ole väärteomenetlusega, kui Tartu Vangla lahendab vanglasiseseid korralduslikke küsimusi. Prokurörile jäi arusaamatuks, millise kuriteoga seoses on avaldaja arvates väidetavalt kunstlikult loodud tõendeid. Asjaolu, et vaideotsuses oli mõningaid ebatäpsusi, ei tähenda, et sellega oleks toime pandud kriminaalkorras karistatav tegu. Prokurör märkis, et mitte kõik faktilised eksimused ei kujuta endast kuriteo toimepanemist ja mitte kõik selle eksimusega kaasnenud järeldused ei ole tehtud eesmärgiga panna toime kuritegu. 2.3 Prokurör tuvastas, et Tartu Vangla direktori 14.07.2011 käskkirjaga nr 1-4/1818 määrati kinnipeetav A.K. alates 15.07.2011 kahenädalase katseajaga majandustööle liikumispuudega isiku isiklikuks abistajaks osakoormusega kaks tundi päevas. Kuna N. Lebedev viibis sellel ajal Viru Vanglas, mis on kuupäevalise täpsusega kirjas ka vaideotsuses, siis on N. Lebedev õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et teda kinnipeetav A.K. vaideotsuses viidatud ajal isiklikult abistada ei saanud. Nimetatud faktiline eksimus ei tähenda aga, et vaide menetleja on pannud toime kuriteo.
kuriteo, siis on ta kohustatud oma väidet ka põhjendama ja argumenteerima või esitama faktid, dokumendid või muu informatsiooni, millele ta oma väite esitamisel tugineb. Seda N. Lebedev aga teinud ei ole. Antud juhul lihtsalt nõutakse prokuröri suhtes kriminaalasja algatamist, kuna ta jättis isiku kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamata, milline iseenesest on ametialane, mitte kuritegelik tegevus. Nagu ülalpool juba märgitud, on prokurör R.K. i otsus kriminaalmenetlust Tartu Vangla juristi T.M. i suhtes mitte alustada seaduspärane ja põhjendatud, mistõttu sellise otsuse vastuvõtmine ei ole karistatav ühegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisu järgi. Ühtlasi juhtis Riigiprokuratuur kaebaja tähelepanu sellele, et tema poolt kaebuses viidatud KarS § 311, mille alusel taotleti prokuröri vastutuselevõtmist, sätestab kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemise, mitte prokuröri tegevuse.
Paavo Randma
Maarika Kuusk
-4-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.