Kohtulahend

1-13-5994

kuud katseajaga 4 aastat (karistus pööratud täitmisele ülalviidatud 16.09.2009 otsusega) Tõkend:

Kaitsja

kahtlustatavana kinni peetud 15.04.2013, vahistatud 17.04.2013, viibib Tallinna Vanglas

Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi R.M KarS § 213 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Tunnistada süüdi R.M KarS § 329 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada R.M-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda R.M karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 15.04.2013.a. R.M suhtes kohaldatud tõkend- vahistamine- jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Kohaldada R.M suhtes KarS § 54 lg 1 ettenähtud lisakaristust, so väljasaatmist Eesti Vabariigist ühes sissesõidukeeluga Eesti Vabariiki 3 (kolm) aastaks alates mõistetud vangistuse ärakandmisest. KarS § 54 sätestatud väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu 3 aastast tähtaega arvutada alates R.M väljasaatmisest. Tsiviilhagid: Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista R.M-ilt kannatanu XXX

1-13-5994

kasuks tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud: R.M-ilt välja mõista menetluskulud järgmiselt:

SÜÜDISTUS

R.M süüdistatakse arvutikelmuse toimepanemises, mis seisnes järgnevas: R.M sai 20.03.2013 peale kella 17:00, kuid enne kella 17:12 enda kätte tuvastamata asjaoludel XXX nimele väljastatud SEB Panga pangakaardi. Saanud pangakaardi enda valdusesse asetas R.M 20.03.2013 kell 17:12 SEB pangakaardi, mis on väljastatud XXX nimele, pangaautomaati ATM00333 aadressil Gonsiori 2, Tallinn ja sisestanud ebaseaduslikult, st omamata õigust teise isiku nimele väljastatud pangakaarti kasutada, PIN-koodi võttis pangaautomaadist välja sularaha 100.- eurot, milline rahasumma debiteeriti XXX arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas. 20.03.2013 kell 17:13 R.M, kasutades ülalmainitud SEB pangakaarti, mis on väljastatud XXX nimele, pangaautomaadis ATM00333 aadressil Gonsiori 2, Tallinn sisestas ebaseaduslikult, st omamata õigust teise isiku nimele väljastatud pangakaarti kasutada, PIN-koodi ja võttis pangaautomaadist välja sularaha 150.- eurot, milline rahasumma debiteeriti XXX arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas.

1-13-5994

Sisestades pangaautomaatidesse pangakaartide kasutamist võimaldavaid pin-koode, sai Anželika R.M võimaluse võtta pangaautomaadist välja sularaha kokku summas 250 eurot. Oma tegevusega tekitas R.M kannatanu XXX – varalise kahju summas 250 eurot. Ülalkirjeldatuga pani R.M toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel. R.M süüdistatakse karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, mis seisnes järgnevas. Harju Maakohtu 05.04.2012 otsusega kohtuasjas nr 1-12-1929 karistati R.M süstemaatiliste varguste toimepanemise eest vangistusega ning mõisteti temale KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga kolmeks aastaks. Vangistuse ärakandmise järel saadeti R.M 04.06.2012 Eesti Vabariigist välja. Sissesõidukeelu tähtaja kulgemine algab alates väljasaatmisest 04.06.2012. Sissesõidukeeld kehtib kuni 03.06.2015 (kaasa arvatud). Lisakaristus on väljasaatmisest alates täitmisele pööratud. Kohtuotsusega mõistetud sissesõidukeelule vaatamata, sisenes R.M kohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval ja kellaajal Eesti Vabariigi territooriumile, kus ta 20.03.2013 ülalkirjeldatud arvutikelmuse toime pani ja kus ta 15.04.2013 kell 15:30 aadressil Viru 27, Tallinn kinni peeti. Ülalkirjeldatuga pani R.M toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo- s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD

Süüdistatav R.Munnistas end süüdi täielikult, avaldas kahetsust toimepandu suhtes, lubas, et Eestisse enam ei tule. Prokurör Kristiina Savtšenkova avaldas, et süüdistus on tõendatud ja palub karistada R.M KarS § 213 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega, § 329 järgi – 6-kuulise vangistusega ning liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust, mida vähendada 1/3 võrra, 1 aasta 4 kuuni. Samuti palub prokurör kohaldada R.M suhtes lisakaristusena väljasaatmist koos uue sissesõidukeeluga 4 aastaks. Kaitsja Riine Lumiste leidis, et kaitsealuse süü on tõendatud ja palus mõista tunduvalt kergemat karistust, kui taotles prokurör. Tsiviilhagi osas vastuväiteid ei ole

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et R.M süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud järgmiste antud kriminaalasjas kogutud tõenditega: 20.03.2013.a. XXX pangakaardiga sularaha 250.- eurot väljavõtmine. Kannatanu XXX volitatud esindaja XXX ülekuulamise protokolli kohaselt varastati 20.03.2013.a. kella 17:00 ajal Tallinnas, Viru keskuse juures XXX käekotist rahakott, milles olid pangakaardid, dokumendid ja sularaha, pangakaartide hulgas oli ka XXX kuuluv SEB Panga deebetkaart, millega samal päeval võeti sularahaautomaadist XXX arveldusarvelt välja sularaha 250.- eurot (tlk 6-7, 114116). AS SEB Pank poolt esitatud XXX kontoväljavõtte ja turvakaamera videosalvestise ja fotode kohaselt võeti raha välja kahel korral sularahaautomaadist aadressil Gonsiori tn 2 Tallinn

1-13-5994

20.03.2013 kell 17:12 summas 100.- eurot ja kell 17.13 summas 150.- eurot tumedate juustega naisterahva poolt (tlk 20-31). Fotodel olev naisterahvas on Põhja PP Kesklinna Teenistuse politseiametnike poolt ära tuntud R.M-ina (tlk 32-33). Süüdistatav R.M on end ülekuulamisel kuriteos süüdi tunnistanud, lisades, et PIN-kood oli paberile trükituna pangakaardi juures, ta võttis välja kogu arvel olnud raha ning kasutas seda isiklikuks otstarbeks (tlk 68-71; 119-124). Samuti on R.M tunnistanud, et pangakaardid sai enda kätte, kuna tema oligi isikuks, kes varastas XXX käekotist rahakoti, kuid nimetatud asjaolu ei leidnud kohtueelses menetluses tõendamist ning tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus rahakoti varguse osas kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu 05.06.2013.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt (tlk 114-116). Kohus leiab, et süüdistatava süü arvutikelmuses on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteona. Süüdistatav R.M, olles eelnevalt õigusvastaselt saanud enda valdusesse kannatanu XXX pangakaardi ja saanud teada kaardi kasutamiseks vajaliku PIN-koodi, sisestas konto valdaja ehk kannatanu tahte vastaselt 20.03.2013.a. ajavahemikul kella 17:12 kuni 17:13 kahel korral aadressil Tallinn, Gonsiori 2 asuvasse pangaautomaati kannatanu XXX pangakaardi ning võttis pangakontolt välja sularaha kokku summas 250 eurot. Kuna R.M puudus PIN-koodi sisestamiseks kaardi seadusliku valdaja nõusolek, toimus sularaha väljavõtmine andmete ebaseadusliku sisestamise teel, mille tagajärjel tehti kannatanu arvelduskontol varakäsutus. Selliselt käitudes sekkus süüdistatav ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje, et andmeid sisestas selleks õigustatud isik ning sellise teguviisi läbi sai süüdistatav varalist kasu, kannatanu aga varalist kahju. Asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse või süü, kohus ei tuvastanud. 05.04.2012.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest- väljasaatmine Eesti Vabariigistkõrvalehoidumine. Harju Maakohtu 05.04.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1929 karistati R.M süstemaatiliste varguste toimepanemise eest vangistusega ning mõisteti temale KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga kolmeks aastaks (tlk 99-108). Politsei- ja Piirivalveameti ettekirjutuse nr 1021440592 kohaselt saadeti R.M Eesti Vabariigist välja 04.06.2012.a. (tlk 59). Käesolevas kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud, et Eesti Vabariiki sissesõidukeelust hoolimata, sisenes R.M kohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval Eesti Vabariigi territooriumile, mida tõendavad käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid süüdistatava 20.03.2013.a. Tallinnas Viru keskuse juures toime pandud kuriteo kohta - AS SEB pangaautomaadi kaamera videosalvestus, mille kohaselt pangaautomaadi juures tegutses selgelt äratuntav süüdistatav R.M ning asjaolu, et ta Eesti Vabariigis politseiametnike poolt kinni peeti. Samuti on R.M kahtlustatavana ülekuulamisel ennast kohtuotsusega mõistetud karistusest kõrvalehoidumises süüdi tunnistanud, andes omapoolseid ütlusi, et saabus Eestisse 2013.a. märtsikuu paiku, teades, et tal ei olnud lubatud Eestisse tulla. Eestis elab tema elukaaslane ning ta oli viimase ülalpidamisel (tlk 68-71). Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud põhiõigust - õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse - ei saa lugeda tegelikult realiseerituks, kui riik ei astuks samme kohtuotsuste täitmise tagamiseks. Kohtuotsuse täitmise tagamine võib toimuda erinevate õiguslike vahendite ja sealhulgas ka erinevate karistusõiguslike vahendite abil. Üheks selliseks karistusõiguslikuks vahendiks on ka

1-13-5994

see, et vastavalt KarS § 329 sätestatule on täitmisele pööratud kohtuotsuse tahtlik mittetäitmine käsitatav õigusemõistmise vastu suunatud kuriteona. Kohus leiab, et süüdistatava süü ka selles kuriteos - kõrvalehoidumine kohtuotsusega mõistetud muust karistusest, milleks on sissesõidukeeld Eesti Vabariiki kolmeks aastaks - on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteona. Süüdistatavale oli 05.04.2012.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud kolmeaastane Eesti Vabariiki sissesõidukeeld, mis tähendab, et 3 aasta vältel ei anta süüdimõistetule piiripunktis luba Eestisse sisenemiseks. R.M saadeti Eesti Vabariigist välja 04.06.2012.a., kuid peeti Eestis uuesti kinni seoses kuriteo toimepanemisega 20.03.2013.a. Seega R.M teadlikult ja keelust hoolimata, oma saabumisega Eesti Vabariigi territooriumile pani toime õigusemõistmise vastu suunatud kuriteo, tegu on toime pandud kavatsetult ning süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

TSIVIILHAGID

Kohtueelses menetluses on kannatanu XXX volitatud esindaja XXX esitanud tsiviilhagi summas 250 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et nimetatud kahju tekitas R.M. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 213 lg 1 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest on seaduses ette nähtud sanktsioonina rahaline karistus või vangistus kuni üheks aastaks.

1-13-5994

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seetõttu, arvestades süüdistataval legaalse sissetuleku puudumist ja kuritegude iseloomu, leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud varem 4 korral. Tema suhtes on ühel korral jäetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kuid sellele vaatamata on kohaldamata jäetud vangistus hiljem täitmisele pööratud uute kuritegude toimepanemise tõttu. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning ei sobi kriminaalhooldusele, mida ta on juba tõestanud. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul pangaautomaadist sularaha väljavõtmise episoodis lähtub kohus süü ning kannatanule tekitatud varalise kahju suurusest, mis ei ole suur, mistõttu kohus ei nõustu prokuröri poolt pakutud karistusega 2 aastat vangistust, vaid peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, 1/5 lähedasena. Kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise episoodis nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü on keskmine ja peab võimalikuks karistada teda sanktsiooni keskmise määra lähedase karistusega. Prokurör samuti taotles süüdistatava suhtes lisakaristusena väljasaatmise kohaldamist. Kriminaaltoimikust ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek ning süüdistatava sõnade kohaselt elab ta elukaaslase korteris ja kulul. Süüdistatav on Läti Vabariigi kodanik. Seejuures ei ole süüdistataval alaealisi lapsi ega ka seaduslikult temaga ühes perekonnas elavat abikaasat. Kuivõrd süüdistatav on Eesti Vabariigi registrites vaid seoses kuritegude toimepanemise ja karistuste ärakandmisega, siis puuduvad süüdistataval Eesti Vabariigiga seadusest tulenevad sidemed ning süüdistatav elatub karistusandmete kohaselt varavastaste kuritegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KarS § 54 lg 1 sätteid, kohaldades süüdistatava väljasaatmist pärast mõistetud karistuse ärakandmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga. Tulenevalt KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates, arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib ka määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, menetluskulud on kogusummas 717 eurot. R.M ei ole kohtule esitanud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta, mis teeks talle võimatuks või ebamõistlikult koormavaks käesolevas kriminaalasjas kohtu poolt temalt väljamõistetavate menetluskulude tasumise. Seetõttu kohus leiab, et antud kriminaalasjas puudub õiguslik alus jätta menetluskulud kas osaliselt või täielikult riigi kanda ning menetluskulud tuleb R.M-ilt välja mõista. R.M on täisealine ja töövõimeline isik ning puuduvad asjaolud, mis välistaks või takistaks temal legaalsete elatusvahendite saamist oma asukohariigis peale mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist ning Eesti Vabariigist väljasaatmist. Samuti on R.M võimalus töötada kinnipidamiskohas ning alustada menetluskulude vähemalt osalist tasumist juba karistuse kandmise ajal.

1-13-5994

Arvestades R.M varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus võimaluse R.M-ile käesoleva kriminaalasjaga seonduvad menetluskulude tasumiseks mitte korraga, vaid ositi võrdsetes osades pikema aja jooksul, andes maksimaalse tähtaja menetluskulude tasumiseks s.o. 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik Julia Vernikova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.