Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga
Määruse tegemise koht ja aeg Kohtulahend
Menetlus kohtus Määruse tegija Avaldaja sissenõudjana Avalduse ese Kohtutäitur Süüdimõistetu
Viljandi kohtumaja 19. juuli 2013 nr 1-09-13780 (kohtueelses menetluses nr 09284000042) Tartu Maakohtu 01. oktoober 2009 otsus Indrek Uuli süüdimõistmises KarS § 418 lg 1 järgi ja karistamises rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 5000 krooniga (319,56 euroga) kohtulahendi täitmine kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Riigi Tugiteenuste Keskus asenduskaristuse kohaldamine Aive Kolsar Indrek Uuli (isikukood 36901196021; viimane teadaolev elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx)
Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused
kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks; 3.3 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
TMS § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed). Kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed (TMS § 206 lg 1). Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt KarS §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile (TMS § 206 lg 2). KrMS § 417 (Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine) lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2). Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale (KrMS § 417 lg 3). Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 4). Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine on sätestatud KarS 4 peatüki (Karistuse kohaldamine) 3. jaos (Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine; KarS § 70 - § 72). Rahalise karistuse asendamine vangistusega on sätestatud KarS §-s 70 (Rahalise karistuse asendamine vangistuse, üldkasuliku töö või sõltuvusraviga). Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras või sõltuvusraviga KarS §-s 692 sätestatud korras (KarS § 70 lg 1). Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (KarS § 70 lg 2). Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva (KarS § 70 lg 3). KarS § 69 (Üldkasulik töö). Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul (KarS § 69 lg 1 teine lause). Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (KarS § 69 lg 2).
Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud (KarS § 69 lg 3 esimene lause). Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel (KarS § 69 lg 3 teine lause). Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (KarS § 69 lg 2). Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud (KarS § 69 lg 3 esimene lause). Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel (KarS § 69 lg 3 teine lause). Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule (KarS § 69 lg 4). Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (KarS § 69 lg 5).
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.