lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-7345/36

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 19.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-7345/36
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
19.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1161
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuli 2013, Tartu, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-12-7345

Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Kersti Kerstna-Vaks ja Maili Lokk

Kriminaalasi

F.R süüdistuses KarS §-de 329 ja 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 28. august 2012 otsus

Apellatsiooni esitaja

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Algis Sepp

Prokurör

Prokurör Algis Sepp

Süüdistatav Kaitsja

F.R , ik XXX, elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx; kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta; varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda Advokaat Tatjana Massalina

RESOLUTSIOON

1.Tunnistada F.R süüdi KarS § 329 järgi.
2.KarS § 63 lg 1 alusel mõista KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest F.R-ile karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o kestuseni 6 kuud vangistust.
3.KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui F.R ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on F.R kohustatud: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3.1 Katseaja kestuseks määrata 2 aastat.

4.KarS § 50 lg 1 alusel võtta F.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on F.R kohustatud 5 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
5.F.R suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
6.Mõista F.R-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57.60 eurot, ekspertiisi tegemise eest 37.71 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Tatjana Massalina maakohtus osutatud õigusabi eest 115.20 eurot. 6.1 KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et F.R tuleb menetluskulud summas 645.96 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osamakse ei tohi olla väiksem kui 53.83 eurot.
7.Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.F.R-ile esitati KarS § 424 järgi süüdistus selles, et ta juhtis 10.03.2012 kella 22.30 ajal Peeterristi - Kudruküla mnt-l sõiduautot alkoholijoobe seisundis. Tema veres mõõdeti alkoholi vähemalt 1,76 mg/g. Veel süüdistati F.R KarS § 329 järgi selles, et ta isikuna, kellelt on kohtuotsusega ära võetud sõiduki juhtimisõigus (juhtimisõigus ära võetud ajavahemikuks 24.08.2011-24.05.2012), juhtis 10.03.2012 kella 22.30 ajal Peeterristi - Kudruküla mnt-l mootorsõidukit.
2.Viru Maakohtu 28. augusti 2012 otsusega tunnistati F.R lühimenetluses KarS § 424 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega üheksaks kuuks, mida KarS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra. Karistus jäeti KarS § 74 lg 1 alusel kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. KarS § 50 lg 1 alusel võeti F.R-ilt üheksaks kuuks ära motoorsõiduki juhtimise õigus. Süüdistuses KarS § 329 järgi mõisteti F.R õigeks. Õigeksmõistvat kohtuotsust motiveeris kohus järgmiselt. Iseenesest leidis tõendamist, et F.R juhtis mootorsõidukit isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, ent sellegipoolest puudus kohtu arvates tema käitumises KarS § 329 ettenähtud kuriteokoosseisu vajalik

tunnus - kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumine - ja seda alljärgneval põhjusel.

Ida Prefektuuri 16. veebruari 2011 otsusega karistati F.R LS § 74 lg 1 järgi rahatrahviga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheksaks kuuks. F.R vaidlustas talle määratud trahvi suuruse. Viru Maakohtu 16. augusti 2011 otsusega vähendati kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi, jättes muus osas otsuse muutmata. Seega võeti juhtimisõigus ära kohtuvälise menetleja otsusega, mitte kohtuotsusega, mistõttu F.R ei täitnud KarS § 329 koosseisu.

3.Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras riiklik süüdistaja. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist F.R õigeksmõistmise ning talle mõistetud karistuse osas. Apellatsioonis esitatud põhiväited on seejuures järgmised. 3.1 KarS § 329 kuriteokoosseisu täitmiseks peavad olema täidetud kolm tingimust: süüteo eest on mõistetud karistus kohtuotsusega, kohtuotsus peab olema täitmisele pööratud ja isik hoidub kõrvale mõistetud karistuse täitmisest. Seejuures on väärteomenetluses karistuse kohtuotsusega mõistmise tingimus täidetud ka olukorras, kus maakohus, vaadates läbi menetlusaluse isiku kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt määratud rahatrahvi osas, kuid jätab selle otsuse juhtimisõiguse äravõtmise osas muutmata. Seda põhjusel, et väärteomenetluse seadustikus ei nähta ette kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist vaidlustamata osas. Väärteoasjas jõustub otsus tervikuna. Juhtimisõiguse äravõtmine jõustub seega kirjeldatud juhul alles kohtuotsuse jõustumisega, mistõttu tuleb ka kohtuvälise menetleja poolt juhtimisõiguse äravõtmise muutmata jätmise otsust tõlgendada selliselt, et karistus kinnitatakse kohtuotsusega. Apellandi arvates ei ole siin vahet olukorraga, kus lisakaristuse mõistmine oleks kohtumenetluses vaidlustatud ja kohtuotsuses võetaks seisukoht lisakaristuse osas.
4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 2. juuli 2013 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega 15. juulini 2013. Nimetatud kuupäevaks kohtule täiendavaid seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et prokuröri seisukohad väärivad tähelepanu, märkides RKKK otsusest nr 3-1-1-46-13 ja KrMS §-st 364 juhindudes vaid järgmist.

5.Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maa- või linnakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid. Kuna menetlusaluse isiku kaebuse korral arutab maakohus väärteoasja igal juhul tervikuna uuesti, tuleb asuda seisukohale, et maakohtu otsus asendab kohtuvälise menetleja otsuse isegi olukorras, kus maakohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt või tervikuna muutmata. Sellisel juhul tuleb isik lugeda väärteo eest karistatuks kohtuotsusega. Arusaam, et juhtudel, mil menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse ja maakohus jätab kaebuse kas osaliselt või täielikult rahuldamata ega lõpeta täies ulatuses väärteomenetlust, tuleb isik lugeda lõppkokkuvõttes väärteo eest karistatuks kohtuvälise menetleja otsusega, oleks vastuolus ka PS § 15 lg-s 1 sisalduva kohtusse pöördumise õigusega.
6.Samuti on kohtupraktikas asutud seiskohale, et kui mootorsõidukit juhib isik, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus lisa- või põhikaristusena ära võetud kohtuotsusega, tuleb see tegu kvalifitseerida KarS § 329, mitte LS § 201 lg 2 järgi. Liiklusseaduse § 201 lg 2 ei ole erinorm KarS § 329 suhtes, vaid KarS § 329 LS § 201 lg 2 suhtes.
7.Süüdistuses näidatud ajal mootorsõidukit juhtides puudus F.R juhtimisõigus, kuivõrd see oli temalt eelnevalt kohtuotsusega ära võetud. Seega pani F.R toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, nagu seda apellatsioonis märgib ka prokurör. Seega tuleb F.R tunnistada süüdi KarS § 329 järgi. Ka nõustub ringkonnakohus apellandi poolt taotletava karistusettepanekuga, pidamata vajalikuks seda täiendavalt motiveerida (pidades iseäranis silmas asjaolu, et lõppkaristus kui selline jääb täielikult muutmata).
8.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 4 p-st 3 rahuldab ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni ning teeb F.R suhtes süüdimõistva otsuse KarS § 329 järgi.

Paavo Randma

Kersti Kerstna-Vaks

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.