Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuli 2012. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-13-6385 (13230108620)
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Hedvig Payne
Kriminaalasi
J.R-i süüdistuses KarS lühimenetluses Annika Vanatoa
Prokurör Süüdistatav
§ 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi
J.R eluk XXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 08.01.1976.a Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 1,4; 185 lg 2 järgi; 2) 15.09.1978.a. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 1,4 järgi; 3) 03.09.1982.a. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 15 lg 2 – 139 lg 2 p 1,2,3 järgi; 4) 26.04.1985 .a. Põlva Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 järgi; 5) 28.07.1989.a. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3; 140 lg 2 p 4 järgi; 6) 28.05.1990.a. ENSV Ülemkohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1,2,3järgi; 7) 10.04.1997.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi; 8) 29.10.1999.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi; 9) 09.06.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi; 10) 15.11.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi; 11) 28.10.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi; 12) 16.09.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi; 13) 20.01.2006.a. Harju Maakohtu järgi KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi, 14) 21.08.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,7; 209 lg 2 p 1, 349 järgi; 15) 10.01.2012.a. Harju Maakohtu poolt 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 16) 23.11.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi; 17 ) 14.12.2012 Harju Maakohtu poolt KarS
§ 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 vangistusega 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud vangistust, vabanes 07.06.2013.a. karistus kustumata, Leelo Viil
Kaitsja
Juhindudes KrMS § 311 ja 313
173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5;
Tunnistada süüdi J.R KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt J.R-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva. Kohaldada J.R-i suhtes kuni kohtuotsu se jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 09.07.2013.a.. Välja mõista J.R-ilt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 129,60 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.
J.R on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles varem toime pannud varavastaseid süütegusid, uuesti 09.07.2013 kella 21:20 ajal Tallinnas Lastekodu 14 asuvas AS-ile OG Elektra kuuluvas kaupluses „Grossi“ võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis suitsusaunasinki maksumusega 2,59 eurot ja aprikoosi maksumusega 0,13 eurot, ehk kaupa kokku summas 2,72 eurot, millega möödus väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlukult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt.
Seega J.R pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav J.R tunnistab enda täielikult süüdi ning seletab, et 09.07.2013.a. õhtul läks ta turu kõrval asuvasse Grossi kauplusesse ning pani taskusse paki sinki ja aprikoosi. Kassas maksis ainult saia ja õlle eest. Ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Karistuse kandmiselt vabanes 07.06.2013.a. Kahetseb oma tegu. /tl 10-11,13-14/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises peale süüdistatava omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: -
-
tunnistaja A. M ütlustega selle kohta, et 09.07.2013.a. Lastekodu tn 14 Grossi kaupluses nägi meest, kes võttis külmletist kaupa ning juurviljade juurde liikudes pani endale midagi pükste tagataskusse. /Mees möödus kassadest taskus oleva kauba eest maksmata. Ta pidas mehe kinni ning turvakontrolli käigus selgus, et mehel oli taskus pakk sinki ja aprikoos koguväärtusega 2,72 eurot. Kaup tagastati. /tl 4/; AS OG Elektra avaldusega /tl 2/; 14.12.2012. Harju Maakohtu otsusega nr 1-12-12024, millega karistati J.R KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest /tl 20/;
Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et J.R isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt vabanes J.R viimase karistuse kandmiselt 07.06.2013.a. ja uue varguse pani toime ühe kuu ja 2 päeva möödumisel. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud J.R-i elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukorda, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Seega J.R pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. J.R on kriminaalkorras karistatud 17 korda, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud , sh § 218 lg 1 järgi. Teda on varasemalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, mis on käesolevaks ajaks tasumata. J.R puudub töökoht ning sissetulek ning kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole saavutatavad karistuse eesmärgid. J.R-i suhtes on välistatud KarS § 74 ja 69 sätete kohaldamine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Käesolevas asjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on
varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. J.R on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega, teda on korduvalt karistatud väärteokorras, seejuures KarS § 218 lg 1 järgi. Sellise isiku puhul ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke sotsiaaltööga. Kohus leiab, et J.R-i suhtes on võimalik karistuse eesmärk saavutada ainult reaalse vangistuse kohaldamisega. Vangistusest vabanemise järel uute kuritegude toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et J.R on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.