Kohtulahend

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

L.A süüdistatakse selles, et tema 12.05.2012.a kella 11.17 ajal juhtis mootorsõidukit /kaubik/ Volkswagen Transporter, registreerimisnumbriga XXX, liikudes sellega päevasel ajal, sirgel hea nähtavusega teelõigul Harjumaal Saku vallas Tallinn – Rapla – Türi mnt-l Rapla suunas, nägi teepeenral talle vastu liikuvaid jalakäijaid, kuid jättis täitmata autojuhile kehtestatud peamise üldkohustuse – jalakäijate ohutuse tagamine /LS § 33 lg 1/, jättes oma sõidukiiruse valikul arvestamata kõikide liiklusoludega, mis võivad tekkida /jalakäijate liikumine teepeenral; tema liikumine teepeenrale/, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama /jalakäijate liikumine teepeenral/ /LS § 50 lg 3 p 1/, ei olnud mootorsõidukit juhtides hoolikas ega ettevaatlik /LS § 14 lg 2/, mistõttu sõitis seda ise märkamata Tallinn – Rapla – Türi mnt 15. km-l teepeenrale /LS § 45 lg

1/, kus sõita ei tohi /LS § 45 lg 12/ ja kus ta teadis, et viibivad jalakäijad, ei teinud midagi, et vältida jalakäijate kui vähekaitstud isikute ohustamist /LS § 16 lg 1/, mille tulemusel teepeenral liikunud viiest jalakäijast neli märkasid teepeenral liikuvat sõidukit varem ning hüppasid sõidukilt eest ära, kuid üks jalakäijatest Aleksandr Šternfeld, kes kuulas muusikat ning ei jälginud ümbritsevat liiklust ja kelle jaoks oli L.A mootorsõiduki viibimine teepeenral tema vahetus läheduses ootamatu, mistõttu nähes enda ees suurt kaubikut, hüppas ta enda päästmiseks sõiduteele, kuhu samal ajal pööras ka L.A poolt juhitud mootorsõiduk, mis sõitis jalakäijale Aleksandr Šternfeldile otsa, kes sai otsasõidu tulemusel mootorsõidukilt löögi, paiskudes asfaldile pikali /LS § 35 lg 1/. Liiklusõnnetuse tulemusel hukkus Aleksandr Šternfeld sündmuskohal. L.A rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 14 lg 2 /iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist/; § 16 lg 1 /liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/; § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liiklejate suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/; § 45 lg 1 /teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides/; § 45 lg 12 /teepeenral tohib mootorsõidukiga sõita ainult LS § 20 lg 2 ja 7, § 48 lg 3, § 52 lg 2 p 3, §53 lg 4 ning § 54 lg 2 nimetatud juhtudel/; § 46 lg 3 /sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet/; § 50 lg 3 p 1 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama/. Seega pani L.A toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist 2 aastase vangistusega, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 sätete alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. L.A nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava L.A selgituse, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav L.A on sõlmitud

kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb L.A temale esitatud süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab L.A süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuna L.A on pensionär, on ilmselge, et menetluskulude täies mahus hüvitamine on L.A-le ebamõistlikult koormav. Arvestades ka süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid peab kohus võimalikuks jätta surnu ekspertiisi kulu summas 273.00 eurot, autotehnilise ekspertiisi kulu summas 503.00 eurot, liiklustehnilise ekspertiisi kulu summas 457.00 eurot ning sõiduki teisaldamise ja hukkunu transpordi kulu summas 98.40 eurot riigi kanda. Seega tuleb L.A-lt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 480.00 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5 alusel tasu õigusabi osutamise eest 208.80 eurot ning toimikust koopiate tegemise kulud 0.45 eurot. Samas arvestades väljamõistetud summade suurust ja L.A olevate rahaliste vahendite piiratust, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; § 179 ; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.