Kohtulahend

Ärakiri Kohtuasi 1-12-3768

MÄÄRUS

Rakveres, 21.06.2013 Viru Maakohtu täitmiskohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Kai Rosar

juuresolekul,

Vaatas avalikul kohtuistungil 18.06.2013 läbi Viru vangla kriminaalhooldusosakonna 05.06.2013 esitatud erakorralise ettekande R.U /ik xxx eluk. xxxx/ suhtes. Kohtuistungist võttis osa R.U ja kriminaalhooldusametnik Krista Schönberg. Pärnu Maakohtu 19.06.2012.a. kohtuotsusega tunnistati R.U süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 5 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud 27 päeva vangistust võrra, liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistuse ärakandmata osa 470 tunni üldkasuliku tööga, üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. Katseajaks allutati R.U käitumiskontrollile. Erakorralisest ettekandest nähtub, et R.U hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, taotletakse karistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungil kriminaalhooldusametnik jäi esitatud taotluse juurde, R.U kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab mahajäämust üldkasuliku töö ajagraafikust, kuid väidab, et see on põhjustatud tema halvast tervisest. Tema ütlustest nähtub, et ta on pikemat aega töövõimetuspensionär 30 % töövõime kaotusega. Sellele vaatamata sai ta teha füüsilist tööd. Peale kohtuotsust ta asuski tegema üldkasulikku tööd, tehtud on 247 tundi. Eelmise aasta sügisel kukkus redelilt ja sellest ajast arvates on tervis läinud hullemaks. Käesoleva aasta märtsis oli uus trauma sai kukkumise tagajärjel kolju- ja näoluude murrud, arst soovitas vältida füüsilist tööd, käesoleval ajal on pooleli puude määramine. Erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud dokumentatsioonist nähtub, et R.U ütlused oma tervisliku seisundi kohta vastavad tõele. Tema poolt esitatud töövõimetuslehtedelt nähtub, et üldkasuliku töö tegemise ajal on ta olnud töövõimetu rohkem kui 80 päeva. Kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemise ajagraafikust mahajäämine R.U poolt on kohtus tõendamist leidnud. Samas leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine pole põhjendatud. Erakorralisest ettekandest, sellele lisatud meditsiinidokumentidest ja R.U ütlustest nähtub, et üldkasuliku töö tegemist takistas R.U halb tervislik seisund. Ajal, mil R.U tervis võimaldas üldkasulikku tööd teha on ta seda ka teinud, tehtud on rohkem kui pool määratud tundidest. Eeltoodut arvestades on kohtu arvates põhjendamatu taotleda karistuse täitmisele pööramist, pigem oleks tulnud kaaluda KrMS § 425 lg 1 ja KarS § 79 lg 1 alusel süüdimõistetu ennetähtaegse karistuse kandmisest vabastamise taotlemist.