Kohtulahend

2.2 R.H

on vangistuses osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi presentatsioonil. Muudes taasühiskonnastavates tegevustes ja programmides ta osalenud ei ole. Kui vangistuse kandmise algusperioodil R.H tahet tegeleda narkosõltuvusega ei olnud, siis viimasel ajal on ta avaldanud soovi taasühiskonnastavates tegevustes osalemiseks. Individuaalses täitmiskavas on planeeritud 2013. aasta III. kvartalis sotsiaalprogrammis Eluviistreening osalemine ja inspektor-kontaktisiku poolt vabanemiseelne nõustamine. 2.3 Kantud karistusaja lühidusele vaatamata (kantud on 7 kuud vangistust) on R.H 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. 2.4 R.H senisest elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduslike meetmetega tema käitumine korrigeeritav – olles karistatud 6 kuu vangistusega 04.04.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga tingimisi, jätkas ta kriminaalhooldusel olles kuritegelikku käitumist. Selle eest karistati teda 10.07.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mõistes liitkaristuseks lühimenetluses KarS § 65 lg 2 alusel 9 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati 594 tunni üldkasuliku tööga. Ka 10.07.2012 kohtuotsuse järgselt jätkas R.H kuritegelikku käitumist ja teda karistati selle eest 18.10.2012 kohtuotsusega lühimenetluses KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi. Viimati karistati R.H Harju Maakohtu 18.10.2012 kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. Tema karistuseks jäi 4 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva. Kanda jäi 3 kuud 28 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 10.07.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse

ärakandmata osa, s.o 9 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust (arvestuslik matemaatiline täpsustus tehti 22.10.2012 määrusega). Vangistuse kandmise alguseks on 02.10.2012. 2.5 R.H viimase aja elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduslike meetmetega saavutatav tema asumine õiguskuulekale teele. Vangistuse ajast on tal kehtivad distsiplinaarkaristused, sealhulgas ka 1 suitsetamiskorraldust eirava käitumise eest. R.H käitumine vabaduses on senini olnud determineeritud narkosõltuvusest ning tal on veel läbimata talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud ja uute võimalike kuritegude toimepanemise riske madaldavad taasühiskonnastavad programmid. Tema vabadusse naasmisega kaasneks reaalne kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Ka Tartu Vangla ei toeta R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna R.H-st lähtuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 66%. 2.6 R.H kehtivad distsiplinaarkaristused ja 2011. aastal lahkumine Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusest, kuna narkovõõrutusravi keskkond ei sobinud sealsete tingimuste liigse raskuse tõttu, ei ole pidanud kohus usutavaks ja veenvaks, et R.H käesoleval ajal suudaks ja oleks valmis täitma Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusesse võõrutusravile ilmunud isikutele kehtestatud nõudeid. Selles keskuses peab sõltlane osalema kõigis keskuse poolt korraldatud üritustes, s.h töö, individuaalne ja grupinõustamine jmt. Juhul kui sõltlane ei pea kinni rehabilitatsioonikeskuse reeglitest, lõpetatakse temaga leping. 2.7 Kohtu hinnangul on R.H-le antud palju võimalusi vabaduses viibimiseks, kuid tema enda süülisest käitumisest tingituna on ta jätnud need võimalused kasutamata. Vangistuses talle ettenähtud taasühiskonnastavates tegevustes osalemise järgselt on R.H soovi korral võimalus minna võõrutusravile Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusesse. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3.3 Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on R.H ametnikega viisakas ja koostööaldis, ta on motiveeritud elama seaduskuulekalt. Ta ei õigusta kuritegelikku käitumist ning on motiveeritud seaduskuulekaks eluks. Ta kahetseb toimepandud kuritegusid, soovib elada seaduskuulekalt ja narkootikumidega igasugused kokkupuuted lõpetada. Tartu Vanglas on ta osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi presentatsioonil. Kõik eeltoodu on kinnituseks R.H väärtushinnangute olulisest muutumisest ja asumisest õiguskuulekale teele.

olemasolu kui ka vajadust sellega tegeleda. Ka ringkonnakohtu hinnangul oleks kinnipeetaval arvestades tema pikaajalist sõltuvust kangetest narkootikumidest vaja tegeleda sõltuvusprobleemidega, kinnistades rangema järelevalve tingimustes õiguskuulekat käitumist. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et taasühiskonnastavate programmide läbimise järel on R.H soovi korral võimalus minna võõrutusravile Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.