Kohtulahend

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 19.06.2013.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (19.06.2013.a.).

SÜÜDISTUS

D.V süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 01.01.2012 kuni 30.04.2012 kasutas järjepidevalt füüsilist vägivalda kannatanu EVsuhtes, mis seisnes kannatanu korduvas löömises ning füüsilise valu ja tervisekahjustuste põhjustamises, nimelt 01.01.2012 kella 05.00 paiku XXX asuvas hotellis Astra toas istus EV puusadele ning lõi talle korduvalt lahtise käega vastu nägu, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja ninaverejooksu. 15.02.2012 kella 00.00 paiku Tallinnas XXXasuvas korteris lõi EV’le ühe korra rusikaga vastu huult, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja alahuulele tekkis haav. 25.04.2012 kella 03.00 paiku Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus XXX lõi palja jalaga EV’le näkku, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja ninast hakkas verd jooksma. 30.04.2012 kella 10.00 paiku Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus XXX lõi jalaga EV’le vastu parema jala reie sisekülge, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seejärel lükkas kannatanu D.V endast eemale vastu seina, kuid viimane haaras uuesti kannatanust kinni ning tekkis rüselus, mille käigus kriimustasid mõlemad üksteist küüntega näopiirkonnast. Seega põhjustas D.V oma tegevusega EV’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi: marrastused vasakul põsel, hematoom vasakul rindkerel, hematoom parema reie piirkonnas, haav vasaku käe II sõrmel. Seega pani D.V toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o järjepidev kehaline väärkohtlemine. Samuti tema, 25.05.2012 kella 22.02 ajal juhtis Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus Lasteaia 9 asuva maja juures mootorsõidukit BMW 5231 registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,08 mg/l, laiendmääramatusega ±0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,98 mg/l)). Sellega rikkus D.V Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani D.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanule põhjustati moraalset kahju, füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Tsiviilhagi kannatanu esitada ei soovinud. D.V, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus D.V süüdimõistmist ja karistamist KarS § 122 järgi toimepandud kuriteo eest 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel raskendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata nimetatud karistusest

maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-26.05.2012, s.o 2 päeva, seega lõplikuks kandmata karistuseks on 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. Prokurör palub kohtul süüdistatavale karistus tingimisi kohaldamata jätta vastavalt KarS § 74 lõikele 1 ning kohaldada tema suhtes 2 aasta pikkust katseaega vastavalt KarS § 74 lõikele 3. Samuti kohustada süüdistatavat täitma järgmisi KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 nimetatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel taotleb prokurör kohustada D.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. Lisakaristusena taotleb prokurör D.V-lt võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5 kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja sundraha. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava D.V süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et D.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 122 ja KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 230,40 eurot ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Asitõendina CD-plaat tuleb vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 1; § 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.