lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-3242/54

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 10.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-3242/54
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
989
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-3242/17Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja07.06.20121-12-3242/31Tartu Ringkonnakohus11.10.20121-12-3242/43Tartu Maakohus Tartu kohtumaja01.11.20121-12-3242/49Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.05.20131-12-3242/62Tartu Maakohus Tartu kohtumaja06.09.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-3242

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu G.L-i (G.L) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 13. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.L-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Tartu Maakohtu 13.05.2013 määrusega jäeti G.L Tartu Maakohtu 07.06.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 07.06.2012 otsusega mõisteti G.L süüdi KarS §-de 274 lg 1, 266 lg 2 p 3 ja 263 p 1, 2, 4 järgi ning teda karistati liitkaristusega 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.05.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning G.L-i lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. G.L-i karistusaeg algas 23.10.2011 ja lõpeb 23.10.2013.
2.Tartu Maakohtu 01.11.2012 määrusega jäeti G.L vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning VangS § 76 lg 3 alusel määras kohus G.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise materjalide kohtule esitamise tähtajaks 5 kuud alates määruse jõustumisest. Tartu Maakohtu 01.11.2012 määrus jõustus 16.11.2012.
3.15.04.2013 edastas Tartu Vangla maakohtule G.L-i isikliku toimiku otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Esimese astme kohtu määruse sisu
4.Maakohus leidis, et G.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus sedastas, et on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus G.L-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. G.L on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud ning on möödunud Tartu Maakohtu 01.11.2012 määruses märgitud aeg G.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise asja uuesti läbivaatamiseks. 4.1 Sellegipoolest leidis maakohus, et G.L-i isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda kohtu arvates teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus tuvastas, et G.L-i on aastatel 2007-2012 kuuel korral kriminaalkorras karistatud. Seega on G.L viimastel aastatel olnud kuritegelikult väga aktiivne. Sealjuures on kohus G.L-ile korduvalt andnud võimaluse jätkata elu vabaduses, kuid G.L on kohtu usaldust kuritarvitanud. Korduvalt on tulnud tingimisi mõistetud vangistust või üldkasuliku tööga asendatud vangistust pöörata hiljem täitmisele, kuna G.L on talle pandud kohustused jätnud täitmata või on pannud toime uue kuriteo. Selline G.L-i varasem käitumine teeb maakohtu arvates äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. 4.2 Maakohus märkis ka, et lisaks pole G.L suutnud õiguskuulekalt käituda ka karistuse kandmise ajal. Arvukate kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu osutab asjaolule, et G.L pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Maakohus leidis, et soov elada edaspidi seadusekuulekalt, kindel elukoht ning võimalus asuda tööle on G.L-i positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu üles teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
5.G.L taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 5.1 G.L märgib, et tal on vabaduses olemas elukoht ja kindel töökoht, mille kohta on kriminaalhooldajale saadetud ka garantiikiri. Esimese sissetulekuni on G.L-i majanduslikult nõus toetama tema tädi. G.L tunnistab, et omab viite distsiplinaarkaristust, kuid märgib, et kolm neist on üle aasta vanad. Vanglas on ta lõpetamas puidupingitöölise eriala ning temaga on läbi viidud vestlusi. Käesolevaks hetkeks on G.L õppinud oma tegusid hindama, soovib edaspidi elada seadusekuulekalt ning täita oma rahalisi kohustusi riigi ees. Vanglas on tema suhtumine ametiisikutesse olnud hea. 5.2 G.L märgib, et vanglakaristust kannab ta tegelikult esimest korda, kuna eelmisel korral viibis ta vaid 2 kuud arestimajas. G.L toob välja, et kuigi ta on rikkunud kriminaalhoolduse käitumiskontrollinõudeid, on ta neid minevikus ka täitnud. G.L palub arvestada asjaoluga, et tegemist on noore isikuga ning ta on oma eksimustest õppinud. Kriminaalhooldaja järelevalve all oleks tal võimalus tõestada, et ta on muutunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et G.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

-2-

Maakohus on G.L-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt sedastab ringkonnakohus järgnevat.

7.Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka G.L-i positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – elukoha ning töökoha olemasolu, soovi elada edaspidi seadusekuulekalt –, ent sellele vaatamata on maakohus leidnud, et G.L-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus hindab ka G.L-i poolt puidupingitöölise eriala omandamist ning soovi tasuda oma rahalisi kohustusi, kuid sellegipoolest nõustub maakohtu hinnanguga alljärgnevatel põhjustel.
8.Kohtukolleegium soostub maakohtuga, et G.L-i varasem elukäik ning tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 8.1 G.L-i on 6 korda kriminaalkorras karistatud. Vangistust kannab G.L teist korda. Kuigi määruskaebuse esitaja märgib, et esimesel korras viibis ta arestimajas vaid 2 kuud, on tegemist šokivangistusega, mis ei avaldanud G.L-ile soovitud mõju, kuna ta jätkas kuritegude toimepanemist. Seega pole varasemalt mõistetud karistused mõjutanud teda õigusrikkumistest hoiduma. 8.2 Samuti on kohtukolleegiumi hinnangul oluline asjaolu, et G.L-i suhtes on varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust ja katseaega, kuid need on korduvalt ebaõnnestunud. Nimelt pani G.L kriminaalhoolduse ajal toime uue kuriteo ning rikkus talle määratud kontrollnõudeid. Seega ei teki ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust, et kriminaalhooldus ning katseaeg motiveerivad G.L-i seadusekuulekalt elama ning ta läbib need tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel edukalt. 8.3 Ringkonnakohus lisab, et käesoleval hetkel ei ole G.L-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud ka tulenevalt tema käitumisest karistuse kandmise ajal. G.L on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isegi range järelevalve tingimustes pole ta järginud kehtivaid norme.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid G.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
10.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

-3-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.