Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 10.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 1-11-8965/27
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 10.06.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1511

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-11-8965/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.03.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-8965

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 8. mai määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Andri Karro ja tema kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebused

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390

1.Jätta Tartu Maakohtu 8. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andri Karro määruskaebus rahuldamata.

2.Jätta KrMS § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 1 alusel kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus ja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1.Andri Karro mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 28.03.2012 otsusega KarS § 199 lg 1 järgi ning talle mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 24.05.2010 otsusega Kars § 121 järgi mõistetud karistuse 4 kuud vangistust võrra. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis on 10 kuud vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendati mõistetud vangistus KarS § 69 lg 1 alusel 600 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ning kohustusega järgida kontrollnõudeid ja -kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

4.Maakohus märkis, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui isik ei järgi kontrollnõudeid, hoidub kõrvale üldkasulikust tööst võib kohus pöörata täitmisele talle mõistetud vangistuse. Kohus tegi kindlaks, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. A. Karro on temale määratud 600 ÜKT tunnist ära teinud 236 tundi ja määruse tegemise seisuga on tegemata 364 tundi ÜKT-d, mis KarS § 69 lg 1 alusel vastab 182 päevale vangistusele, s.o 6 kuud ja 2 päeva vangistust. Maakohus märkis, et A. Karro on hakanud mitmesugustel ettekäänetel kõrvale hoidma üldkasuliku töö tegemisest ja kandmata karistus 364 tundi üldkasulikku tööd tuleb vangistusena täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku juurde korduvalt ilmumata jätmise ja planeeritud üldkasuliku töö tundide tegemata jätmise kohta on ainult süüdimõistetu ebamäärased õigustused. Esialgse plaani kohaselt pidi A. Karrol olema 12.04.2013 kogu üldkasulik töö 600 tundi tehtud, kuid reaalselt on läbi häda tehtud ainult alla poole. Katseajal on A. Karrole koostatud 12 ajakava tulles talle sel viisil vastu erinevatel asjaoludel, kuid tooniandvaks on jäänud silmapaistvalt ükskõikne suhtumine oma kohustuste täitmisse. A. Karro ei ole alustanudki menetluskulude tasumist, kuigi on mitteametlikult töötanud. Talle on korduvalt selgitatud katseajal üldkasuliku töö ajakava koostamise ja tööle mitteilmumise korral teavitamise vajalikkust, kuid sellest hoolimata ei ole A. Karro teavitanud ametnikku ega juhendajat mitteilmumisest. Sellise käitumisega on A. Karro tekitanud probleeme ja segadust ka Luke Mõisapargi tööde juhendajale tööde planeerimisel ja teostamisel. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et üldkasuliku töö jätkamine A. Karro suhtes karistuse kandmisena ei ole võimalik. See on tema hoolimatu ja ükskõikse suhtumise tõttu osutunud perspektiivituks ja mõttetuks. Eeltoodu näitab, et A. Karrol on temasse mõistva suhtumise taustal tekkinud väär karistamatuse ja vastutamatuse tunne ja seetõttu on jäänud ainsaks lahenduseks kandmata karistuse täitmisele pööramine vangistusena. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks pidas kohus vajalikuks pöörata 6 kuud ja 2 päeva vangistust täitmisele viivitamatult ja karistuse kandmise aega arvata alates 08.05.2013.

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja alus selle tühistamiseks puudub. Ringkonnakohtu seisukoht asjas on järgmine. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus pöörata täitmisele talle mõistetud vangistuse. A. Karrole heidetakse ette nii kontrollnõuete täitmata jätmist kui ka üldkasulikust tööst kõrvale hoidumist. 7.1 Üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine tähendab, et isik ei tee talle määratud üldkasuliku töö tunde, samuti tööülesannete mittenõuetekohast täitmist. Erakorralisest ettekandest nähtub, et A. Karrole on ette heidetud korduvat ajakava rikkumist, mis seisneb nii tööle ilmumata jätmises (26 ja 27.07.2012), kui ka töökavas määratud tundide täies mahus sooritamata jätmises (mais 2012, detsembris 2012, veebruaris 2013). Tegemata jäi ka 2013. a märtsi planeeritud 141 tundi ÜKT-d. Ettekandest nähtub, et A. Karrole on tehtud nii suuline hoiatus kui ka kolm kirjalikku ÜKT ajakava rikkumise akti. A. Karro on rikkumisi põhjendanud tööl viibimisega, selja probleemidega (arstitõend selle kohta puudus), lapse hoidmisega või ei osanud rikkumisi selgitada. Märtsi rikkumise kohta ei esitanud ta samuti kriminaalhooldajale arstitõendit. Ühtlasi nähtub ettekandest, et vaatamata sellele, et A. Karrole korduvalt selgitati ajakava koostamise ja ÜKT-le mitteilmumise teavitamise vajalikkust, ei ole ta ei ametniku ega ka juhendaja teavitamise kohustust täitnud. 7.2 Küsimuse lahendamisel, kas pöörata vangistus täitmisele või mitte, arvestatakse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Maakohus on A. Karro õigustusi pidanud ebamäärasteks ja tema käitumist arvestades õigustatult leidnud, et süüdimõistetul on tekkinud karistamatuse ja vastutamatuse tunne ning tema hoolimatu ja ükskõikse suhtumise tõttu ei ole üldkasuliku töö jätkamine perspektiivikas. Ringkonnakohus nõustub antud arvamusega. 7.3 A. Karro on taotlenud ÜKT tähtaja pikendust haiguste tõttu. Kriminaalhooldusametnikule on ta esitanud kaks arstitõendit haigestumiste kohta (26.06-02.07.2012 ja 07.02.2013). Haiguslehtedele vaatamata ei ole kriminaalhooldusametnik pidanud otstarbekaks taotleda ÜKT peatamist, kuivõrd hooldusalusel on pidevalt esinenud ÜKT kohustuse mittetäitmist, samuti registreerimiskohustuse mittetäitmist ja tegemata on 364 tundi ÜKT-d. Ringkonnakohtule on A. Karro hilinenult esitanud ka töövõimetuslehe, mis tõendab tema haiguslehel olemist perioodil 21.03.2013-16.04.2013. A. Karro suhtumine töökohustuste täitmisesse ja kriminaalhooldaja hinnang süüdimõistetu töössesuhtumisele ning tema maakohtu istungil avaldatud kahtlus, et ka tähtaja pikendamise korral A. Karro on täitmine ebatõenäoline, annab ringkonnakohtule aluse arvata, et süüdimõistetu ei täidaks ka tähtaja pikendamise korral ÜKT kohustust nõuetekohaselt. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isikule on ÜKT ajakavade koostamisel igati vastu tuldud, arvestades tema soovide ja elukorraldusega ning antud mitu võimalust teha ära määratud ÜKT ja ta sellele vaatamata jätab selle võimaluse kasutamata, on alus arvata, et tal