1-12-4731/13 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

4.KrMS § 173 lg 1 p 2 ja lg 3, 176 lg 1 p 2 alusel mõista S.S-ilt välja riigituludesse sundtoomise kulud 24,70 eurot. Sundtoomise kulud tuleb tasuda 4 (nelja) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus :“ 1-12-4731, S.S , sundtoomise kulud“. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Asjaolud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 15.05.2012 kohtuotsusega 1-12-4731 tunnistati süüdi S.S (ik.XXX ) KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.03.2011.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so 2 (kahe) kuulise vangistuse võrra ning mõisteti S.S-ile liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati vangistus 480 (neljasaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 18 (kaheksateist) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest so kuni 29.11. 2013. Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu õigused ja kohustused karistuse asendamisel üldkasuliku tööga on allkirjastatud Võru kriminaalhooldustalituses 11.06.2012. Algselt teostati S.S-i kriminaalhooldust Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru talituses, kriminaalhooldajaks määrati Annika Savimägi. S.S suunati ÜKT tunde teostama Rõuge Maarja kogudusse, juhendajaks oli Mait Mölder. S.S oli broneeritud ÜKT tegema Rõuge Maarja koguduses ajavahemikul 26.06.2012 – 18.10.2012, antud ajavahemikul ei teostanud S.S mitte ühtegi ÜKT tundi. Kriminaalhooldusametnik Annika Savimägi koostas 03.10.2012 S.S-ile kirjaliku hoiatuse. Alates oktoobrist 2012 määrati S.S üle Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru talituse Antsla esindusse, seoses elukoha muutusega. Alates 01.11.2012 broneeriti S.S tööle Antsla Vallavalitsusse, juhendajaks Tiit Tõnts. Ajavahemikus 01.11.2012 – 28.05.2013 on S.S teostanud 144 ÜKT tundi/480 tunnist. Registreerimiskohustuse täitmisega on esinenud probleeme juunis, septembris, oktoobris, detsembris 2012 ja mais 2013. Viimane kohtumine S.S-iga toimus 04.04.2013, vastastikusel kokkuleppel määrati uueks vastuvõtu ajaks 02.05.2013. 02.05.2013 ei ilmunud S.S vastuvõtule ja ei teatanud vastuvõtule mittetulemise põhjust. S.S-ile saadeti korduv kutse ja määrati uueks vastuvõtuajaks 07.05.2013. 07.05.2013 ei ilmunud S.S vastuvõtule ja ei teatanud vastuvõtule mittetulemise põhjust. Ametnik püüdis mitu päeva S.S-i kätte saada ka telefoni teel, telefon kutsus kuid keegi ei vastanud. S.S ei teatanud kriminaalhooldusametnikule, kui ei saanud registreerimisele õigeaegselt tulla. See näitab, et S.S on hoidnud kontrollnõuete täitmisest tahtlikult kõrvale. S.S-ile on teostatud kahel korral kodukülastusi, kuna ta ei ole ilmunud registreerimisele. 26.09.2012 teostati kodukülastus aadressile Riitsilla küla, Rõuge vald, Võrumaa. S.S-i kodust eest ei leitud.

Teine kodukülastus toimus 14.05.2013 aadressil Jaani 31-2, Antsla linn. Naabri sõnul ei ela S.S enam mõnda aega oma onu Tarmo Must ́a juures. Naaber ei osanud öelda, kuhu S.S tänaseks kolinud on. 28.05.2013, seisuga ei ole S.S ametnikuga ühendust otsinud, ametnikul puuduvad andmed kus S.S hetkel viibib. Kohtumenetluse poolte seisukoht Kriminaalhooldusametnik Kätlin Kelner jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde. Politseist on esitatud järelpärimine S.S-i osas ja on alust arvata, et tema suhtes on menetluses uus kriminaalasi. ÜKT tegemise kohti ei ole väga palju ja ei ole kindel, et eelmine juhendaja soovib temaga enam koostööd teha. Karistus tuleb pöörata täitmisele. Süüdimõistetu S.S selgitas kohtuistungil, et parandab enda käitumist ja teeb määratud üldkasuliku töö tunnid ära. Tööd ei saanud teha sellepärast, et käis mitteametlikult tööl ja puudus ka transport, millega sõita üldkasuliku töö tegemise kohta. Kriminaalhooldusametnikku ei teatanud asjaolust sellepärast, et telefonil ei olnud kõneaega, polnud raha selle ostmiseks. Nüüd saan jalgrattaga käia üldkasuliku töö tunde tegemas. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 järgi kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. KarS § 74 lg 4 alusel, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et süüdimõistetu edasise käitumise mõjutamiseks vajalik tema suhtes teatud distsiplineerivate meetmete kohaldamine. Arvestades süüdimõistetu isikut, asjaolu, et isik on üles näidanud soovi enda käitumist parandada, leiab kohus, et süüdimõistetule tuleb anda veel üks võimlus. Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et isikule karistusena mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga ning vangistuse täitmisele pööramine on äärmuslik meede. S.S-i osas ei ole varasemalt erakorralist ettekannet esitatud, samuti ei ole teda varem karistatud reaalse vangistusega. Seega on võimalik isikut mõjutada seaduslikult käituma muude distsiplineerivate meetmetega. Kohus määrab KarS § 74 lg 4 alusel süüdistatavale lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti selgitab kohus, et hiljemalt katseaja lõpuni so 29.11.2013 tuleb S.S teostada 336 üldkasuliku töö tundi ning ta on kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, millest nähtuks, et S.S-i suhtes on alustatud uus kriminaalmenetlus. Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonnale saadetud päringust selliseid asjaolusid ei nähtu. KrMS § 173 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. KrMS § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuludeks sundtoomise kulud. Sundtoomise kulude õiendi kohaselt on sundtoomise kuludeks 24,70 eurot. Need kulud tuleb välja mõista süüdimõistetult S.S-ilt. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb kulud tasuda 4 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Heiki Kolk kohtunik