1-11-12508/34 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

4.Tartu Maakohtu 15.05.2013 määrusega tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati tätimisele H.B-le Tartu Maakohtu 05.12.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 5 kuud vangistust. 4.1 Maakohus tuvastas, et H.B on rikkunud üldkasuliku töö tegemise perioodil kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 7 alusel määratud kontrollkohustusi. Koos kontrollnõuete ja –kohustuste rikkumisega on kaasnenud üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine. Olulisem rikkumine on olnud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel temale käitumiskontrolli ajaks määratud alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Alkoholi tarvitamine käitumiskontrolli ajal on H.B olnud korduv. Rikkumine kordus ka pärast seda kui H.B-le oli rikkumise eest koostatud erakorraline ettekanne ja kohus oli talle määranud täiendava kontrollkohustuse: mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. H.B oli alkoholi tarvitades noorem kui 18-aastane. Alkoholiseaduse § 46 järgi on alaealisel alkoholi tarvitamine keelatud. Mõjuvaid põhjuseid maakohus ei tuvastanud. H.B enda põhjendused on ennastõigustavad. Ta tarvitas alkoholi teadlikult ja rikkus sellega tahtlikult käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustust. 4.2 Kriminaalhooldaja taotletud täiendav kontrollkohustus: kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keelamine, oli põhjendatud vajadusega suunata H.B kohtuotsusega määratud asenduskaristuse täitmisele, üldkasuliku töö tegemisele. Tartu Maakohtu 18.06.2012 määrusega H.B-le KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kontrollkohustust määrates kohus märkis, et kohustuste täitmata jätmise korral pööratakse kandmata karistus täitmisele. 4.3 Sellele vaatamata läks H.B seejärel Inglismaale kriminaalkorras karistatud isiku juurde. Ta teadis, et J.P., kelle juurde ta Inglismaale sõitis, on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes elatub Inglismaal kuritegelikust tulust. H.B valis teadlikult ja tahtlikult kontrollkohustuste rikkumise üldkasuliku töö tegemise asemel. Üldkasuliku töö tegemata jätmist on H.B põhjendanud kriminaalhooldusametnikule laiskusega, joomisega ja magama jäämisega. Senist usaldust on ta kuritarvitanud. See annab alust järeldada, et H.B ei ole teinud järeldusi oma seniste eluviiside suhtes. Tal ei ole tegelikult olemas motivatsiooni kohtuotsuse täitmiseks ja üldkasuliku töö tegemiseks. 4.4 Maakohus märkis, et H.B lapseootel olekut ei ole seni kinnitatud. Kui ka H.B ootab last, on tema sündi H.B sõnul oodata novembris. H.B ise soovib last ilmale tuua vabaduses. Karolin tee rikkumised on olnud rasked. Kontrollkohustuste täitmata jätmine on iseloomustanud H.B eluviise, mille muutmiseks ei ole ta tegelikku tahet ilmutanud. Tema lubadused on paljasõnalised ning venitavad kohtuotsuse täitmist. Vangistuse ärakandmise korral saab H.B karistus kantuks enne lapse väidetavat sündi ja ema saab pühenduda lapse kasvatamisele.

6.Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 15.05.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal korrata, rõhutades täiendavalt järgnevat. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 6.1 Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et H.B on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi. Maakohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt, mis on järjekorras juba teine, on H.B korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ning ei ole täitnud üldkasuliku töö tegemise kohustust. H.B on korduvalt tarvitanud alkoholi ning pole täitnud registreerimiskohustust. Vaatamata H.B rikkumistele ei pööratud Tartu Maakohtu 18.06.2012 määrusega karistust täitmisele, vaid anti H.B-le lisavõimalus, kohaldades talle lisakohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. H.B suhtus sellesse aga äärmiselt hoolimatult ning lahkus Inglismaale kriminaalkorras karistatud isiku juurde. 6.2 Kriminaalkolleegium ei pea piisavaks H.B määruskaebuses esitatud väidet, et seekord on ta motiveeritud tegema üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on H.B-le koostatud kümme ajakava, kuid H.B ei ole täitnud neist ühtegi. Lähtudes H.B soovidest on tal võimaldatud töötada nelja tööandja juures. Ringkonnakohus soostub maakohtuga, et H.B poolt antud vabandused, et ta oli liiga laisk, magas sisse või sattus joomise pärast arestimajja, ei ole kindlasti mõjuvaks põhjuseks õigustamaks üldkasuliku töö tegemata jätmist. 6.3 Ringkonnakohus märgib, et H.B poolt määruskaebuses sedastatud asjaolu, et ta on lapseootel, oli teada ka maakohtule ning maakohus on sellega arvestanud. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et vangistuse ärakandmise korral saab H.B vangistus kantuks enne lapse sündi ning ema saab pühenduda lapse kasvatamisele. Kohtukolleegium lisab, et vangistuses on H.B-le vajadusel tagatud arstiabi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et H.B rasedus ei ole käesoleval hetkel asjaoluks, mis kaaluks üles tema rikkumiste raskust ning seega on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. 6.4 Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.