Kohtulahend

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 27.12.2012.a otsusega mõistetud kergem karistus 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega ja mõista Aleksandr Abdusalimovile liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud, millest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 2 kuud 20 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 4 (neli) aastat 10 (kümme) päeva. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 14.03.2013.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: • 4 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Aleksandr Abdusalimovilt välja mõista: • LR’e kasuks tsiviilhagi 261,32 XXXXXXXXXX (Swedbank).

eurot,

mis

kanda

LR’e

arveldusarvele

KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista riigituludesse Aleksandr Abdusalimovilt menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (osaliselt) 320 eurot, kaitsjatasu 290,40 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-4731, sundraha, muud menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: Aleksandr Abdusalimovit süüdistatakse selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna 07.12.2012 kl 16:35 ja 16:50 vahelisel ajal Tallinnas XXX trepikojas haaras kinni LR käes olnud naiste käekotist ja hakkas koti kannatanu käest rebima. Kuna kannatanu koti ära ei andnud, lõi A.Abdusalimov naisele vastu turja, tekitades kannatanule valu, mille tulemusel kukkus kannatanu põlvili ja A.Abdusalimovil õnnestus koti ära võtta ja sellega trepikojast välja joosta. Kotis olid mobiiltelefon Samsung, rahakott sularahaga summas 93 eurot, pangakaartide, kliendikaartide ja ID-kaardiga L.R nimele, asjad kokku 209 euro väärtuses.

-2-

Oma tegevusega pani Aleksandr Abdusalimov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o. pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 25.12.2012 kl 11 paiku Tallinnas Sõle 51 asuvas Pelgulinna Selveris üritas varastada kaupa 206.2 euro väärtuses – 31 tk ripsmetuši kokku 202 euro väärtuses ja lauvärvi 4.2 euro väärtuses, mille pani jope taskutesse, möödus kassast ja hakkas kauplusest väljuma. Kui turvatöötaja üritas teda kaupluse ees kinni pidada, rabeles A.Abdusalimov lahti, viskas asjad maha ja põgenes. Oma tegevusega alustas Aleksandr Abdusalimov võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu LR esitas varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 261,32 eurot, kannatanu AS Selver ei ole tsiviilhagi esitanud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Aleksandr Abdusalimov, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Aleksandr Abdusalimov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi ja karistada süüdistatavat vangistusega 3 kuud, § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistada süüdistatavat vangistusega 4 aastat, liitkaristusena vangistusega 4 aastat 3 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda raskeima karistusega kaetuks eelmise, so 27.12.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud kergem karistus 2 kuud 20 päeva. Liitkaristusest 4 aastat 3 kuud arvata maha ärakantud karistuse 2 kuud 20 päeva osa, kandmisele kuuluvaks karistuseks on 4 aastat 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel on karistusaja algus 14.03.2013. Esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada. Kohtuistungil jäi süüdistatav Aleksandr Abdusalimov sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Aleksandr Abdusalimovilt tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2; § 200 lg 2 p 4 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Aleksandr Abdusalimovilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 320 eurot, kaitsjatasu 290,40 eurot. Esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada. -3-

Kuivõrd süüdistatavalt on juba varasema kohtuotsusega (27.12.2012 Harju Maakohtu otsus) välja mõistetud sundraha II astme kuriteo eest, ei saa temalt enam sundraha välja mõista, kuna süüdistuses märgitud kuriteo episood on toime pandud peale viimases kohtuotsuses nimetatud kuritegusid, kriminaalasju oleks tulnud arutada ühes kohtumenetluses (RK 3-1-1-24-11). Kohus peab vajalikuks aga märkida, et võttes arvesse, et kui kriminaalasju oleks menetletud ühes menetluses, siis oleks süüdistatavalt II astme kuriteo sundraha asemel välja mõistetud I astme kuriteo sundraha, s.o 800 eurot. Kuivõrd süüdistatavalt on juba varasema kohtuotsusega välja mõistetud sundraha II astme kuriteo eest, siis peab kohus vajalikuks süüdistatavalt välja mõista I astme kuriteo ja II astme kuriteo sundrahade vahe, s.o 320 eurot.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik

-4-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.