Kriminaalasi nr 1-13-5160
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. juuni 2013. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-5160 (13260101588)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses D.L-i süüdistus KarS § 424 järgi
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
D.L Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeeleesti keel, pensionär, karistused puuduvad, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.05.2013
Kaitsja
Advokaat Andres Veski
Süüdi tunnistada D.L KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 230 päevamäära, s.o 851 (kaheksasada viiskümmend üks) eurot riigituludesse. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul kohustades D.L-i tasuma igakuiselt hiljemalt 07-ndaks kuupäevaks alates 2013.a juulist rahalise karistuse katteks vähemalt 71 (seitsekümmend üks) eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 4100065035. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks, mille algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse 127 tulenevalt on D.L kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 1(3)
D.L-ile on süüdistus esitatud selles, et 13.05.2013 kella 14:30 ajal juhtis ta Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Ringtee tänaval asuvate garaažide juures mootorsõidukit Niva reg nr 872ESL, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,08 mg/l kohta. Sellega pani D.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotles prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalise karistuse 230 päevamäära, üks päevamäär on 3,70 eurot, s.o 851 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi, s.o igakuiselt vähemalt 71 eurot 7. kuupäevaks alates juulist 2013 a kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel D.L-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel nõutakse süüdimõistva otsusega süüdimõistetult riigituludesse menetluskud, milleks käesoleval juhul on sundraha ja kaitsetasu. Kaitsja taotles sissenõutavate menetluskulude vähendamist KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades asjaolu, et D.L on pensionär, tema sissetulekud ei ole suured ning tal on vajalik tasuda ka rahalist karistust. Lisaks palus kaitsja menetluskulud määrata tasumisel osade kaupa ühe aasta jooksul, kuna ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane. Prokurör toetas esitatud taotlusi. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 2(3)
süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. D.L on kohtu all esimest korda, ta on pensionär, saadav pension ei ole suur. Lisaks on tal keskmine puue ja sellest tulenevalt on täiendavad kulutused ka ravimite ostmiseks. D.L-ile on karistuseks mõistetud rahaline karistus, mis seab talle aastaks täiendava materiaalse koormuse. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kogu menetluskulu tasumine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ning käesolevalt on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine ning menetluskulusid tuleb vähendada. Arvestades süüdimõistetu suurust ei oleks ka vähendatud kujul kogu menetluskulu ühe maksena tasumine talle ilmselt jõukohane, mistõttu määrab kohus menetluskulud tasumisele võrdsetes osades ühe aasta jooksul. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.