Kohtulahend

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga (ÜKT). Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, asendab kohus 6 kuud ja 25 päeva vangistust (205 päeva vangistust) 410 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 18 kuud. ÜKT tegemise ajal on K.E allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. 2.Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

SÜÜDISTUS

K.E 08.03.2013.a kella 12.01 ajal Tallinnas Akadeemia tee maja 10 juures juhtis mootorsõidukit Honda Civic registimärgiga XXX olles joobeseisundis (tuvastatud alkoholijoove 1,05 mg/l laiendmääramatusega ±0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,95 mg/l). Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega oma käitumisega rikkus K.E liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellega pani K.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus K.E süüditunnistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema

karistamist 5-kuulise vangistusega, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa (1 kuu ja 27 päeva vanistuse) võrra, mõistes liitkaristuseks 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 410 tundi, mille tegemisajaks määrata 18 kuud. Süüdimõistetu allutada üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile. Kuna süüdistataval puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, siis lisakaristust ei kohaldata. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil K.E tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades K.E varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o kuue kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.