Kohtulahend

L.P tingimisi 3-aastase katseajaga. Katseajal jätkas L.P kuritegude toimepanemist, milliste eest karistati teda Harju Maakohtu 6.09.2010 ja 9.05.2011 kohtuotsustega. Karistusregistrist nähtuvate andmete kohaselt karistati L.P esimest korda kriminaalkorras 1989. aastal. Valdavalt on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja väärtegudest NPALS § 151 alusel. Kinnipeetava iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on L.P uimastisõltlane ja seda vähemalt 2009. aastast alates. 6.05.2013 kohtuistungil tunnistas L.P tal esinevat narkosõltuvust. Kinnipeetava iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt viitab vargustest elatumine riskivale elustiilile – L.P on pannud kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. 2.2 Maakohus leidis, et L.P kuritegelik elustiil kombineerituna uimastisõltuvusega osundab selgelt temast lähtuvale kõrgele uute kuritegude toimepanemise riskile, mida L.P senisest elukäigust nähtuvalt ei ole suutnud alandada ka katseajaga kriminaalhoolduse kohaldamine. Pigem vastupidi, 3.07.2007 kohtuotsuse alusel katseajaga kriminaalhooldusel olles lisandus L.P kuritegude hulka narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Neil asjaoludel kogumis jättis kohus L.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, kuna kriminaalhoolduslike meetoditega ei ole tema käitumine kontrollitav ega seaduskuulekale teele mõjutatav. Tulenevalt L.P kuritegelikust elustiilist on teiste vabaduses viibivate isikute turvalisuse, sealhulgas nende vara ja tervise kaitse huvides, et L.P kannaks karistuse vangistuses lõpuni ja vabaneks tähtaegselt. Vanglast tähtaegselt vabanemise järgselt on L.P võimalik näidata, et ta on teinud käesolevalt kantavast vangistusest vajalikud järeldused edasiseks õiguskuulekaks eluks. 2.3 Asjaolud, et L.P on vabaduses olemas garanteeritud töökoht ja kindel elukoht abikaasa juures ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on vangistuse ajal osalenud riigikeele õppes ja osalenud uimastisõltuvust käsitletavates taasühiskonnastavates tegevustes (suitsetamisest loobumise nõustamine, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi loengute tsükkel, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi laiendatud koosolekudpresentatsioonid, tervisegrupi Convictus töö, sõltuvusvõõrutusprogramm Usk ja teadmine) ning teinud sporti, ei ole olukorras, kus kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole L.P käitumine tema senisest elukäigust nähtuvalt korrigeeritav, küllaldased tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka Tartu Vangla on kinnipeetava iseloomustuses avaldanud, et ei toeta L.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist – L.P-st lähtuva uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on kõrge – 64%. 2.4 Asjaolule, et L.P ei ole vangistuses karistuse kandmise ajal teinud lõpparvet enda varasema eluga, sealhulgas uimastitega, osundab ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatu selle kohta, et L.P ei ole jätkunud piisavalt tahtejõudu suitsetamisest loobumiseks ja suitsetamisest loobumise tulemusena sõltuvusrehabilitatsiooni sektsiooni pääsemiseks, et seal läbida aktiivne rehabilitatsioon, sh läbida sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Neil asjaoludel on L.P-st lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid tema vabadusse naastes jätkuvalt kõrged. Kui isik vangistuses ei suuda astuda vajalikke samme selleks, et teha endast olenev narkosõltuvusest vabanemiseks, ei ole usutav, et ta suudaks seda ka vabaduses viibides.

3.1 L.P-le jääb arusaamatuks kohtu otsus jätta ta ennetähtaegselt vabastamata, võttes arvesse, et igasuguseid vägistajaid ja pedofiile nagu A.D. kohtud vabastavad. Arusaamatuks jääb ka kohtu väide, et L.P sooritas I astme rahvatervisevastase kuriteo. L.P leiab, et kui tema tegu oligi suunatud tervise vastu, siis ainult tema isikliku tervise vastu. Süüdimõistetu leiab, et kaalukaks tõendiks sellest, et ta on otsustanud oma elu muuta ja lõpetada kriminaalse tegevuse, on see, et 15.11.2010 läks ta ise Tallinna Vanglasse karistust kandma. Vabanemisel on L.P olemas elukoht, samuti saab ta asuda tööle OÜ-sse XXX ehitajana. Esimese palgani on tal olemas elatusvahendid, arvestamata tema naise sissetulekuid. L.P palub kohtul eelnevat arvestades anda talle võimalus vabaneda ennetähtaegselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

ole meede, mis suudaks mõjutada L.P kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu on ringkonnakohtu jaoks väheusutav, et L.P suudaks sel korral katseaja edukalt läbida ega jätkaks oma kuritegelikku eluviisi. Olukorras, kus kohtul pole kinnipeetavat iseloomustavate asjaolude pinnalt kujunenud veendumust, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud, pole põhjendatud teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.