Kriminaalasi nr. 1-13-4290
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.05.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Sekretär
Aive Uueni
Prokurör
Kairi Kaldoja
Kaitsja
Süüdistatav on kaitsjast loobunud
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav:
V.S, ik:XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: puudub; kriminaalkorras karistatud kahel korral: viimati 10.07.2012.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lõpliku liitkaristusega 4 kuud ja 18 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 276 tunni ulatuses (üldkasuliku töö tunnid on sooritatud). Väärteo korras karistatud korduvalt. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.01.2013.a. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi;
Süüdi tunnistada V.S KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 69 lg 1, 3; KarS § 74 lg 1, 3 alusel asendada V.S-ile mõistetud 4-kuuline vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 240 (kakssada nelikümmend) tundi ja määrata selle töö tegemise tähtajaks 8 (kaheksa) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada V.S täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada V.S käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Määrata V.S üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 28.05.2013.a. V.S suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista V.S-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot; - koopiakulud summas 0,45 eurot; - kaitsjatasu summas 86,40 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-4290, V.S ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
V.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 14.01.2013 kella 10:10 ajal Tallinnas Mustamäe tee 12 asuvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist ühe 0,5-liitrise viina Laua Viin maksumusega 4,55€ ning möödus selle eest tasumata, kassadest, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega V.S isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime süstemaatilise varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. V.S, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on V.S karistuseks KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust, milline asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 240 tunni ulatuses, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks palub prokurör arvata 8 kuud ning määrata, et V.S peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppe kohaselt palub prokurör KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et V.S on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt on V.S-ile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära (käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkel 480€) ning kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasud ja toimiku koopia tegemise kulud), mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava V.S süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et V.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks koopiakulud summas 0,45 eurot ja kaitsjatasu 86,40 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev
sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.