Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-12-8607
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Evelin Laansalu
Kriminaalasi
Süüdimõistetu V.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
V.J (IK: xxx, viibimiskoht: Tartu Vangla)
Kaitsja
Advokaat Valli Kallaste
Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu V.J temale Tartu Maakohtu 12. septembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista V.J-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu üheksakümmend üheksa (99) eurot 20 senti. Määrata, et V.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kuue (6) kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 12. septembri 2012. a otsusega tunnistati V.J süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust V.J-ile Pärnu Maakohtu 16. jaanuari 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 5 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 28. septembril 2012. a. V.J-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 17. jaanuaril 2014. a. V.J-i on varem kriminaalkorras karistatud:
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on V.J uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 68% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel võimalik asuda elama oma vanemate juurde, kes on nõus teda ka ülal pidama. Süüdimõistetu varasemad katseajad ei ole soovitud tulemusi andnud ning esinenud on ka kontrollnõuete rikkumisi. Kohtumenetluse poolte seisukohad V.J selgitas süüdimõistetu, et vabanemisel asuks ta elama vanemate juurde, võtaks end töötuna arvele ja hakkaks töökohta otsima. Tal on olemas lähedaste toetus, vanglas on ta läbinud sotsiaalabiprogramme ja õppinud oma ärritumist vaos hoidma. Samuti on ta otsustanud enam mitte alkoholi tarvitada ega suitsetada. Süüdimõistetu on veendunud, et uusi kuritegusid enam toime ei pane. Kaitsja süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta, kuigi juhib tähelepanu sellele, et süüdimõistetu distsipliinirikkumised vanglas on tulenenud suitsetamisest, mille ta on aga nüüdseks maha jätnud. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamusest V.J-i katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades eelkõige tema varasemat karistatust, distsipliinirikkumisi vanglas ja varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumist. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on V.J kandnud ära enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.J-i puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja igakülgselt toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammid „Vihajuhtimine“ ning „Usk ja teadus“, osalenud tööhõives ning vestlustel psühholoogi/psühhiaatriga. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral ning ka reaalset vangistust kannab ta juba mitmendat korda. Temale mõistetud vangistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, karistust on asendatud üldkasuliku tööga ning teda on ka vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Süüdimõistetu on jätkanud kuritegude toimepanemist ka käesoleva vangistuse ajal ning käesolevalt kannab liitkaristust muuhulgas nende kuritegude eest. Samuti ei ole ta suutnud alluda temale vanglas
kehtestatud reeglitele, mistõttu on tal hetkel 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega tuleb järeldada, et vajalikku õiguskuulekat mõju ei ole talle avaldanud ka käesoleva vangistuse kandmine ning on alust kahelda, kas ta suudaks ka praeguse ennetähtaegse vabastamise puhul jätkata oma elu seadusekuulekalt ning järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud peamiselt toime varavastaseid kuritegusid, millele on vangistuses lisandunud ka süütamine ja kehaline väärkohtlemine. Tema õigusvastase käitumise riskitegurina tuleb arvestada nii majandusliku kasu teenimise soovi kui ka impulsiivsust käitumises, mis võib muuhulgas avalduda vägivalla tarvitamisena. Kuigi vangistuses on süüdimõistetu läbinud „Vihajuhtimise“ sotsiaalabiprogrammi, mis peaks aitama oma käitumist paremini valitsema, siis leiab kohtunik, et tema kuriteoriskid ei ole siiski veel maandatud. Süüdimõistetu korduv distsiplinaarkorras karistatus, sealhulgas peale nimetatud sotsiaalprogrammi läbimist ja asjaolu, et käesoleva aasta aprillikuus on ta loobunud vangla poolt pakutavast toidust oma pahameele väljendamiseks, näitab, et tema käitumises on jätkuvalt kalduvust impulsiivsusele ja oma tegude tagajärgedega mittearvestamisele, mis võib olla ohuks ka uue kuriteo sooritamisele. Samuti ei ole maandatud tema majanduslikust olukorrast tulenevad riskid, kuna vabanemisel puudub tal kindel töökoht ja seega ka iseseisev sissetulek, mis kindlustaks majandusliku stabiilsuse. Samuti võib tal madala haridustaseme ja varasema ametliku töökogemuse puudumise tõttu töökoha leidmine vabaduses mõnevõrra raskendatud olla. Kuigi ka tema vanemad on avaldanud nõusolekut teda vajadusel vabanemisel üleval pidama, siis on kohtul siiski alust kahelda, kas see tagab süüdimõistetule piisava majandusliku kindlustatuse, et mitte jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Nimetatud ohtu suurendab veelgi see, kui ta jätkab ka suhtlemist varasema tutvusringkonnaga, arvestades seda, et varasemalt on ta osaliselt kuritegusid pannud toime grupid ning võib olla ka teiste poolt negatiivselt mõjutatav. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et V.J-i katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et V.J-i puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist, samuti ebakohast käitumist vangistuses.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.