lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-39-13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 23.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-39-13
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
23.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1105
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
1-24-5559/120Harju Maakohus Tallinna kohtumaja01.07.20252-11-20562/46Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja02.10.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend

3-1-1-39-13 23. mai 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris R.T osaliselt kandmata karistuse täitmisele pööramine Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-12-4419 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.T kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Teet Veer, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Allar Nisu pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 22. mai 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2012. a määrus, millega jäeti R.T määruskaebus Pärnu Maakohtu 9. oktoobri 2012. a määruse peale läbi vaatamata, ja saata määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.
2.Kaitsja määruskaebus rahuldada.
3.Mõista Eesti Vabariigilt K. P. kasuks välja 600 (kuussada) eurot seoses R.T suhtes toimuva määruskaebemenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohtu 7. mai 2012. a otsusega tunnistati R.T süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega viieks kuuks. Seejärel mõisteti R.T-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus, arvati kaks eelvangistuses viibitud päeva KarS § 68 lg-le 1 tuginedes karistusaja hulka ning asendati ühe aasta ühe kuu ja kahekümne kaheksa päeva pikkune vangistus KarS § 69 alusel 846 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati üks aasta ja kaheksa kuud. Maakohtu otsuse kohaselt pidi R.T järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
2.Pärnu Maakohtu 9. oktoobri 2012. a määrusega tühistati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati R.T-le mõistetud vangistus selle ärakandmata osas − s.o üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva − reaalselt täitmisele. Kuivõrd R.T hoidis tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, tuleb tal järelejäänud osa talle mõistetud karistusest ära kanda vangistuses.
3.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R.T, kes taotles maakohtu määruse tühistamist.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2012. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus polnud tulenevalt KrMS § 385 p-st 26 vaidlustatav.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5.Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R.T kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Teet Veer, kes taotleb maakohtu ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult on määruskaebuse esitaja seisukohad järgmised.
5.1.KrMS § 385 p 26 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see välistab määruskaebuse esitamise KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse üldkasuliku tööga asendatud vangistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele.
5.2.Põhiseadusega on vastuolus ka KrMS § 432 lg 3 teine lause, mille kohaselt kutsutakse kaitsja KrMS §-s 428 sätestatud juhul kohtusse üksnes süüdimõistetu taotlusel. Kuna karistuse täitmisele pööramine riivab vabaduspõhiõigust karistusjärgse kinnipidamisega samal määral, peaks kaitsja osavõtt olema ka KrMS §-s 428 sätestatud juhul kohustuslik.
5.3.Maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhistamata. Samuti on ekslik seisukoht, et R.T ei soovinud üldkasulikku tööd teha. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.T teinud pärast erakorralise ettekande esitamist üldkasulikku tööd. Samuti pole süüdimõistetu kontrollnõudeid rikkunud. Enne erakorralise ettekande esitamist polnud R.T võimalik üldkasulikku tööd teha. Oma väidete kinnitamiseks esitab kaitsja Riigikohtule tõendid, milliste kohaselt on R.T teinud ajavahemikus alates
5.novembrist 2012 kuni 15. märtsini 2013 kokku 304 tundi üldkasulikku tööd.
6.Määruskaebusele esitas vastuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Allar Nisu, kelle seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Arvestades Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsuses nr 3-1-1-18-12 ja 13. novembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-45-12 väljendatud seisukohti, on kaitsjal õigus selles, et KrMS § 385 p 26 võib olla põhiseadusega vastuolus ka osas, milles see välistab määruskaebuse esitamise KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse üldkasuliku tööga asendatud vangistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele.
6.2.KrMS § 432 lg 3 teine lause on põhiseadusega kooskõlas. Kuna süüdimõistetul on õigus taotleda karistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel kohtuistungil kaitsja osalemist, on tema kaitseõigus piisavalt tagatud. Arvestades, et karistusjärgne kinnipidamine riivab vabaduspõhiõigust karistuse täitmisele pööramisest enam, on põhjendatud ka regulatsiooni erinevus, mille kohaselt on kaitsja osavõtt karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisest kohustuslik.
6.3.Kuna R.T rikkus talle pandud kontrollkohustusi ja hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, pööras maakohus talle karistuseks mõistetud vangistuse põhjendatult täitmisele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsusega asjas nr 3-1-1-5-13 tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. Et ringkonnakohus jättis R.T määruskaebuse läbi vaatamata, toimis kohus ebaõigesti. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Arvestades, et käesoleva määruskaebemenetluse esemeks saab olla küsimus ringkonnakohtu otsustuse seaduslikkusest jätta läbi vaatamata maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, jätab kolleegium kaitsja need väited, mis puudutavad maakohtu määruse sisulist õigsust ja KrMS § 432 lg 3 teise lause põhiseaduspärasust, tähelepanuta.
8.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2012. a määruse ja saadab R.T määruskaebuse samale ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Kolleegium rahuldab kaitsja määruskaebuse.
9.R.T kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R.T isale K. P.-le seoses R.T suhtes toimuva määruskaebemenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu summas 1200 eurot. Taotlusele lisatud dokumentide kohaselt kulutas kaitsja kriminaalasja materjalidega ja Riigikohtu praktikaga tutvumiseks ning edasikaebevõimaluse välja selgitamiseks kolm tundi ning määruskaebuse koostamiseks seitse tundi. Kokku osutas kaitsja R.T-le õigusabiteenust kümne tunni vältel. Kolleegiumi arvates tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-99-11, p 9). Kolleegium leiab, et R.T-le määruskaebemenetluses osutatud õigusabi tasumäär 120 €/h (sh käibemaks) on mõistlik. Põhjendamatult suur on aga õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 10 tundi. Arvestades, et ringkonnakohus jättis maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata ja et seetõttu saab praeguse määruskaebemenetluse esemeks olla küsimus ringkonnakohtu nimetatud otsustuse seaduslikkusest, pole maakohtu määruse sisulist õigsust ega KrMS § 432 lg 3 teise lause põhiseaduspärasust puudutavad väited R.T kaitseõiguse teostamiseks Riigikohtus vajalikud ega nende esitamiseks kulunud aeg järelikult põhjendatud. Kuna ülekaaluka osa R.T huvides esitatud määruskaebusest moodustavad just need väited, loeb kolleegium määruskaebuse koostamiseks kulunud aja (7 tundi) põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Kriminaalasja materjalidega ja Riigikohtu praktikaga tutvumiseks ning edasikaebevõimaluse välja selgitamiseks kulutatud aeg (3 tundi) on tervikuna põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on R.T-le määruskaebemenetluses osutatud õigusabi mõistlik hind 5 h * 120 = 600 eurot. Kuna Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse, tuleb see menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt K. P. kasuks välja mõista.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.