Kriminaalasi nr.1-11-11458
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
23. mai 2013 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-11458
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo
Prokurör Kaitsja
Ave Arnim (kirjalik seisukoht) Nikolai Rõžov
Asja läbivaatamise kuupäev
22.05.2013 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid J.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
J.H isikukood xxx viibib Viru Vanglas
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta J.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista J.H-lt kriminaalmenetluse kulud 43.20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. J.H tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „J.H 1-11-11458 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
alates
Viru Vangla esitas 28.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.H tunnistati süüdi Tartur Maakohtu 26.01.2012. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 2 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.01.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 2 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse algus 27.02.2012 ja lõpp 06.05.2014. Kinnipidamisasutuses J.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta töötab alates 20.12.2012 köögitöölisena. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx. Süüdimõistetul on 9 klassi haridus. Vanglas lõpetas elektrikute kursused. Asus õppima 10.klassi, kuid jättis õpingu pooleli. Tarvitas vabaduses alkoholi mõõdukalt. Isikut on 4 korda kriminaalkorras karistatud, vanglas 1. korda. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetaval on vabanemisel võimalik elama asuda aadressil xxx, tegu on üürikorteriga, mida on plaanis tulevikus ära osta. Ema ootab poega koju ning lubab teda toetada. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. J.H taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab J.H ennetähtaegset vabanemist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri arvamusega ja ära kuulanud süüdimõistetu selgitused ja kaitsja, leiab, et J.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vabaduses on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. J.H on varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab 1. korda. Vaatamata varasematele karistustele p aranemise teele ei asunud jätkates kuritegude toimepanemist mis näitab, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning J.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid.
Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades kuriteo iseloomu, ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu J.H vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.