Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja
23.05.2013 Tallinn
koht Kriminaalasja number
1-13-4238 (12237600454)
Kohtukoosseis
Kohtunik Janika Kallin
Kohtuistungi sekretär
Helle Koppel
Kohtuistungi tõlk
Aleksandra Krasnošlõk
Kriminaalasi
M.H
süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) §
120, § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi
Natalia Duškina
Süüdistatav
M.H isikukood: XXX; kodakondsuseta; emakeel - vene keel; keskharidus; töötab mitteametlikult ehitusel; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: - 07.11.2007 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ( 11800 kr), KarS § 73 lg2 alusel tuli koheselt tasuda 2950 kr ja 8850kr KarS § 73 lg1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga; - 12.12.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 4 kuud vangistust; KarS§ 65 lg 2 alusel suurendati karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. rahalise karistuse 8850 kr võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 kuud ja 29 päeva vangistust ja rahaline karistus 8850 kr. KarS § 74 alusel ei pööratud mõistetus vangistust täitmisele 2-aastase katseajaga, KarS §50 lg1 alusel võeti ära sõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Harju Maakohtu 18.06.2010 määrusega pikendati katseajaga 1 kuu võrra ( kuni 11.01.11); - 16.02.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS §120,121 järgi 6kuulise vangistusega. KarS §65 lg2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 12.12.2008 otsusega mõistetud karistuse
ärakandmata osa - 3 kuud ja 29 päeva vangistuse - võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati vangistus 9 kuud ja 27 päeva ( ehk 297 päeva vangistust) üldkasuliku tööga 594 tundi, mille tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud. ÜKT tegemise ajal on M.H kriminaalhooldaja järelevalve all kohustatud täitma KarS § 75 lg1 sätestatud kontrollnõuded. 13.12.12 Harju Maakohtu määrusega peatati M.H-le Harju Maakohtu 16.02.11 kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 26.04.12 kohtumäärusega pikendatud karistuse – ÜKT tegemise tähtaeg 2 – kuuks perekondlikel põhjustel ja määrati uueks ÜKT tundide tegemise lõpptähtaeg 24.01.13. Seisuga 13.12.12 M.H on ärateinud temale määratud 594-tunnist üldkasulikust tööst 382 tundi, seega jäi tegemata 212 tundi ( s.o. 106 päeva või 3 kuud ja 16 päeva vangistust, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd). Kohaldatud
tõkend:
vahistamine
alates
17.12.2012,
kahtlustatavana kinni peetud 15-16.12.2012.a. Kaitsja
Arina Liskmann (kokkuleppel)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3,4,5 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:
– 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava M.H , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus: KarS § 120 järgi – 4 kuud vangistust; KarS § 121 järgi – 10 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 a. 2 kuudvangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 6,7alusel suurendada nimetatud karistust 16.02.11 a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra – 3 kuud 16 päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 16 päeva vangistust alates 15.12.12. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav M.H tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et M.H poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb M.H-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. M.H pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. M.H-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 144 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks M.H-lt välja mõista kaitsjatasu 144 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud s.o. 0,45 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. M.H on ülalpidamisel alaealised lapsed; kohus leiab, et M.H võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.