Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. mai 2012. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-13-3705 (12237300102)
Kohtunik
Eha Popova
Kriminaalasi
AA kahtlustuses KarS § 121 ja 274 lg 1 järgi
Kahtlustatav
AA eluk. XXX, ik XXX, Läti Vabariigi kodanik, keskharidusega, varem kriminaalkorras karistamata,
Lõpetada kriminaalmenetlus
AA katlustuses KarS § 121 ja 274 lg 1
järgi.
Kohustada AA maksma riigituludesse 640 (kuussada nelikümmend) eurot ja tasuma menetluskulud 58,05 eurot, millised tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 5 kuud, so 20.10.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Edasikaebamise kord
Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras.
Kriminaalasjas nr 12237300102 menetleb Põhja Ringkonnaprokuratuur kahtlustatava AA(A ) suhtes kaks kuriteoepisoodi ja nimelt:
1) KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et 15.07.2012 kella 21:30 paiku Harju maakonnas Paldiski linnas Mere pst 10 asuvas baaris „Peetri Toll“ tarvitas AA vägivalda AK suhtes ja nimelt lõi AA kannatanut ühel korral rusikaga näkku, millest kannatanu kukkus maha, pärast mida lõi AA kannatanut jalaga vastu jalgu. Sellise tegevusega tekitas AA kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – nina turse ja marrastusi näol, küünarliigesel ja paremal säärel. 15.07.2012 peeti AA selles kriminaalasjas kahtlustatavana kinni ning 16.07.2012 kuulati teda üle. 2) KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et AA, 15.07.2012 kella 22:00 ja 23:00 vahelisel ajal, olles eelnevalt kinni peetud Paldiski linnas Mere pst 10 asuvas baaris „Peetri Toll“ ja viibides Lääne-Harju politseijaoskonda suunduvas politseisõidukis, ähvardas politseiametnikku MM tema maja põletamisega. Kannatanul MM oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna AA on päästeteenistuja ning AA eelnev vägivallategu AK suhtes näitab selgelt, et AA on kuriteo toimepanemiseks võimeline. Kannatanu MM võttis AA ähvarduse tõsiselt ja kartis, et AAvõib reaalselt tema (kannatanu) maja maha põletada. Kahtlustus KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises esitati AA ülekuulamisel 05.11.2012.a. Prokuröri abi hinnangul on kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditega tuvastatud, et AA pani eeltoodud kuriteod toime. Samas, arvestades kuritegude tehiolusid ja kahtlustatava isikut leiab prokuröri abi, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb KrMS § 202 alusel lõpetada. Kuigi kahtlustatavale inkrimineeritavad kuriteod vastavad KrMS § 202 lg-s 7 sätestatud tingimustele, mille puhul võib kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur, ei ole see antud juhul siiski võimalik, sest kannatanu MM on esitanud käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi, mis prokuröri abi hinnangul tuleb jätta läbi vaatamata. Sellise otsustuse – jätta tsiviilhagi läbi vaatamata – võib teha üksnes kohus, mistõttu pöördubki prokuröri abi kohtu poole taotlusega lõpetada menetlus käesolevas kriminaalasjas, võttes ühtlasi seisukoht ka tsiviilhagi osas. Prokuröri abi on arvamusel, et kannatanu MM tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata KrMS § 274 lg 4 alusel. Sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamisel jäetakse tsiviilhagi KrMS § 274 lg 1 alusel läbi vaatamata, on osutanud ka Riigikohus (RKKK 3-1-1-6-11, p 19.2). KrMS § 202 kontekstis on kohtu õigus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata tuletatav ka sellest, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks selle sätte alusel ei ole seadusandja näinud tingimusena ette kannatanu nõusolekut, nagu seda on tehtud näiteks KrMS § 203 puhul. Seda arvestades oleks seaduse mõttega vastuolus olukord, kus kannatanu võiks põhjendamatu tsiviilhagi (või põhjendamatult suure nõude) esitamisega sisuliselt blokeerida KrMS § 202 kohaldamist. Kriminaalmenetluse lõpetamine kõnealuse sätte alusel on menetlejale (prokuratuurile ja kohtule) antud kaalutlusõigus, mille eesmärkideks on menetlusökonoomika ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine. Prokuröri abi arvates ei oleks jätta KrMS § 202 kohaldamata õige ainuüksi varalise vaidluse tõttu. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei halvenda kuidagi kannatanu olukorda, sest KrMS § 274 lg-st 4 lähtuvalt säilib tal õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Lisaks eeltoodule leiab prokuröri abi, et MM tsiviilhagi puhul esineb ka TsMS § 423 lg 2 p-s 1 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise alus - hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab MM kahtlustatavalt ähvardamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 2400,36 eurot. Hagiavalduses on kahju kohta märgitud, et ähvardusest tulenevalt ja selle teoksviimise vältimiseks oli Hageja sunnitud oluliselt täiustama oma enda ja pere kaitseks, sh kodu tagamiseks turvasüsteeme. Selle nimel teostas ta otseseid kulutusi valve/turvasüsteemide täiustamiseks summas 2244,36 eurot, samuti soetas elamusse täiendavalt 3 pulberkustutit kokku maksumusega 156 eurot. Seega on hageja seisukohal, et ähvardamisega on kahjustatud tema varalist sfääri. Prokuröri abi leiab, et hagi
aluseks olev sõnaline ähvardus ei saa oma olemuselt kaasa tuua kannatanu varalise sfääri muutmist (s.o hageja õiguste rikkumist) hagiavalduses kirjeldatud viisil ja seetõttu tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta MM tsiviilhagi läbi vaatamata. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et KrMS § 274 lg-s 4 ja TsMS § 423 lg 2 p-s 1 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise aluseid ei esine, palub prokuröri abi jätta tsiviilhagi rahuldamata, sest kannatanu kulud turvaseadmetele ja tulekustutitele ei ole vaadeldavad (varalise) kahjuna. Kahjust saab rääkida siis, kui väheneb isiku isiklik või varaline hüve. Antud juhul sellist vähenemist ei toimunud. Kõnesolevate kulude tegemisega muutus vaid kannatanu vara koosseis – tasutud rahalised vahendid asendusid nende eest paigaldatud turvaseadmetega. See, et vastavad kulud olid tehtud pärast ähvardamist, ei muuda neid ähvardamisega tekitatud kahjuks. Kriminaalmenetluse lõpetamise põhjendustena toob prokuröri abi välja järgmised asjaolud. Esimeses kuriteoepisoodis ei põhjustatud kannatanu AK tervisele suurt kahju. Kannatanule tekitatud kehavigastused ei olnud väga ulatuslikud ega nõudnud olulist arstlikku sekkumist. Andes kohtueelse menetluse lõpuleviimisel nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks avaldas kannatanu prokuröri abile, et intsidendist kahe või kolme päeva möödumisel vabandas kahtlustatav tema ees, kannatanu on kahtlustatavaga leppinud ning mingeid pretensioone kannatanul kahtlustatava vastu ei ole /tl 56/. Prokuröri abi hinnangul osutab kannatanu avaldus sellele, et esimeses kuriteoepisoodis esineb karistust kergendav asjaolu, mis on sätestatud KarS § 57 lg 1 p-s 9 – leppimine kannatanuga või alternatiivselt on tegemist karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 2 mõttes (kui tõlgendada leppimist kannatanuga kitsalt, s.o KrMS §-s 2032 ettenähtud lepitusmenetluse tulemusena). Toodud asjaolusid arvestades leiab prokuröri abi, et kahtlustatava süü ei ole esimeses kuriteoepisoodis suur. Teises kuriteoepisoodis ei tarvitatud kannatanu MM suhtes mitte füüsilist, vaid psüühilist vägivalda. Ähvardus piirdus sõnalise väljaütlemisega ning seda siis, kui kahtlustatav oli tugevas alkoholijoobes ja seega ei olnud võimeline oma käitumist täielikult kontrollida. Kriminaaltoimikus ei osuta midagi, et hilisemalt oleks kahtlustatav teinud midagi, mis võiks tugevdada kannatanu hirmu varasemalt väljaöeldud ähvarduse osas. Kannatanu on politseiametnikuks, kelle töö on oma olemuselt seotud kõrgendatud riskiga, mistõttu peaks ta eeldatavasti taluma võimalikke ohtusid paremini kui tavainimene. Tõsi, kõik toodud asjaolud ei õigusta kahtlustatavat ega muuda tema kuritegelikku käitumist olematuks, kuid sellegipoolest, hinnates need asjaolud nende kogumis leiab prokuröri abi, et kahtlustatava süü ei ole teises kuriteoepisoodis niivõrd suur, et nõuaks ilmtingimata kahtlustatava karistamist kohtumenetluse korras. Kokkuvõttes leiab prokuröri abi, et kahtlustatava süü ei ole teises kuriteoepisoodis suur. Lisaks eeltoodule peab arvestama karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kahtlustatavale inkrimineeritavate kuritegude eest on seadusandja näinud karistusena ette ka rahalise karistuse, mis samuti osutab sellele, et AA süü ei ole suur. Avaliku menetlushuvi osas märgib prokuröri abi järgmist. Kuivõrd kahtlustatava süü ei ole kummaski kuriteoepisoodis suur, viitab see ühtlasi sellele, et nende kuriteoepisoodide menetlemise vastu puudub avalik huvi. Pealegi tuleneb avaliku menetlushuvi puudumine ka muudest asjaoludest. Esiteks, kahtlustatavale inkrimineeritavad kuriteod on oma sisult ühe sündmusteahela lülid ja on toimepandud väga lühikese aja jooksul. Seega ei saa rääkida kahtlustatava järjepidevast kuritegelikust käitumisest. Arvestades seda, et kahtlustatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, võib asuda seisukohale, et tegemist on juhusliku episoodiga kahtlustatava elus. Teiseks, vahetult pärast kuritegude toimepanemist peeti AA kahtlustatavana kinni ja ta viibis eelvangistuses järgmise päevani. Seega on kahtlustatav ilmselt saanud ettekujutuse kuritegeliku käitumise võimalike tagajärgede kohta, mis
eeldatavasti osutas talle vajalikku eripreventiivset mõju. Kolmandaks, kuivõrd kahtlustatav on päästeteenistuja, võib kriminaalkaristuse mõistmine tuua talle kaasa ka töö kaotuse, mis võib avaldada kahtlustatava elule pikemaajalist negatiivset mõju ja panna raskesse olukorda tema ülalpeetavaid – kolme alaealist last. Kokkuvõttes leiab prokuröri abi, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ja kahtlustatava süü ei ole suur ning seega võib antud juhul lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel. Prokurör taotleb kohustada A. A tasuma menetluskulud ning maksma riigituludesse 640 eurot. Samuti taotleb prokurör, et kohus kriminaalasjas menetluse lõpetamisel võtaks seisukoha M. M tsiviilhagi osas. Kahtlustatav on kohustustega nõustunud. Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud motiividega. Tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur. Kahtlustatav kohustub tasuma riigituludesse 500 eurot ja menetluskulud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses hagetav üksnes kuriteoga vahetult tekitatud kahju. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kannatanu kulud turvaseadmetele ja tulekustutitele ei ole vaadeldavad kuriteoga vahetult tekitatud (varalise) kahjuna. Asjaolu, et vastavad kulud olid tehtud pärast ähvardamist, ei muuda neid ähvardamisega tekitatud kahjuks. Kannatanu M. M on võimalik nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluses.
Kohus juhindub KrMS § 202 lg 1; 202 lg 2 p 1,3.
Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.