Kohtulahend

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.E üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib süüdimõisteti asuda vabanedes elama oma isa ja kasuema juurde, kes on ka andnud nõusoleku süüdimõistetu nende juurde elamaasumiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti on vajaliku nõusoleku andnud elukoha tegelik omanik, kes ise seal ei ela. Isa juures on süüdimõistetul võimalik esialgu ka tööd saada. A.E kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning mõistab sellega kaasnevaid nõudeid. Süüdimõistetu sõnul on ta oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud ja soovib edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Ta asuks elama enda isa juurde, kes talle ka tööd võimaldab. Endiste tuttavatega ta suhtlemist enam jätkata ei soovi ja hoidub alkoholi tarvitamisest. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses, süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on A.E ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on positiivne, et vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht oma isa juures. Samuti on tal olemas lähedaste toetus. Positiivne on see, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, omandanud puidupingitöölise eriala ja osalenud tööhõives. Ennetähtaegse vabastamise korral aga tuleb kohtul arvestada, et A.E on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Temale mõistetud vangistust on jäetud varem tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda on vangistuse kandmiselt ka ühel korral tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud. Käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo on süüdimõistetu pannud toime tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Ka teised varasemad kuriteod on osaliselt toime pandud eelmiste karistustega mõistetud katseajal. A.E-le 2006.a. otsusega mõistetud rahaline karistus on samuti kuriteo eest, mis oli toime pandud katseajal. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused katseaegade, rahalise karistuse ja ennetähtaegse vabastamise näol, ei ole A.E-le piisavat mõju avaldanud. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks motiveeritud seadusekuulekalt elama ja vabanedes kriminaalhoolduse nõudeid täitma, siis ei ole kohtul piisavat veendumust selles osas siiski tekkinud. Seljuures

tuleb ka arvestada, et ka vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud täielikult temale seatud reegleid järgida kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Materjalidest nähtuvalt on A.E pannud peamiselt toime liiklussüütegusid ja nendega seonduvalt ka karistuse täitmisest kõrvalehoidumisi, kuid viimane kuritegu oli oluliselt raskem, s.o grupiviisiline röövimine. Seega on tema kuritegelik käitumine ja ühiskonnaohtlikkus oluliselt suurenenud. Tema kuritegeliku käitumise peamiseks mõjuteguriks tuleb materjalide põhjal lugeda alkoholi tarvitamist ning sellest tulenevat impulsiivsust ja mõjutatavust. Teiste isikute poolset negatiivset mõjutatavust on materjalidest nähtuvalt tunnistanud ka süüdimõistetu ise, tuues selle välja viimase kuriteo põhjusena. Kuigi süüdimõistetu sõnul ei soovi ta vabaduses enam negatiivset mõju avaldavate isikutega suhelda, tahab hoiduda alkoholi tarvitamisest ning on vangistuses läbinud ka seda toetavad sotsiaalabiprogrammid, siis leiab kohus, et A.E-le oleks vajalik siiski vangistust edasi kanda, et tagada kinnipidamiskoha piiratud tingimustes pikemaaegsem eemalolek alkoholi tarvitamise võimalustest ja varasemast suhtlusringkonnast, et kindlustada seeläbi motivatsiooni neist ka vabanemisel hoiduda. Samuti ei saa kohus olla veel piisavalt veendunud, et süüdimõistetul oleks olemas täielik motivatsioon nimetatud ohuteguritest eemalehoidmiseks, arvestades seda, et ka vangistuses on ta distsiplinaarrikkumist toime pannes toiminud ilmselt hetkelise heaolutunde ajel, üritades jalutuselt tulles salaja sigarette sisse tuua. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et A.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval ajal liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et ta suudaks edaspidi vabaduses seadusekuulekalt käituda ning nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei tule käsitleda seadusest tuleneva reeglina ja kohustusliku õigusena kõigi süüdimõistetute puhul. Seda saab siiski kohaldada vaid nende süüdimõistetute suhtes, kes on riigipoolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et A.E puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt antud võimalusi karistuste kandmiseks, tema õigusvastase käitumise korduvust ja raskenemist. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval juhul põhjendamatu. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu A.E (IK xxx) temale Pärnu Maakohtu 23.detsembri 2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.