F.N , isikukood XXX, asukoht Vanglas; kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel vene keel, ei tööta, tõkendit kohaldatud pole Süüdistatav
Kaitsja
Varem kriminaalkorras karistatud, sh viimati: - 22.05.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 213 lg 1- § 22 lg 3, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 64 lg 1, § 65 lg 1, § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 3 aastat 5 kuud. Väärteokorras karistatud korduvalt. Urmas Simon
RESOLUTSIOON
1.F.N süüdi tunnistada KarS § 331 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.
2.KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.
3.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust, s.o 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva, Harju Maakohtu 22.05.2012.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 (kahe) aasta 1 (ühe) kuu ja 10 (kümne) päeva võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise
vangistuse 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud, millise karistusaja ärakandmise algust arvestada käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.05.2013.a.
4.F.N välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 151,20 eurot (sada viiskümmend üks eurot ja kakskümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 35 eurot (kolmkümmend viis eurot); • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti).
5.Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.N , 1-13-3774, kaitsjatasu, sundraha, ekspertiisikulu koopiakulu“.
6.Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. •
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 06.06.2013.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
1.Esitatud süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et F.N olles kinnipeetav Xxx asuvas vanglas ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas 27.06.2012 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas narkootilist ainet fentanüül, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) II nimekirja, kuhu kuuluvad ained, millede käitlemine Eestis on keelatud välja arvatud erijuhtudel. Seega F.N pani toime kinnipeetava poolt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise, see on KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Tõendid Kohus uuris järgmisi tõendeid: tunnistaja ML ütlused /tl 1-2/, tunnistaja AJ ütlused /tl 3-4/, tunnistaja MP ütlused /tl 5-6/, tunnistaja OG ütlused /tl 7-8/, ekspertiisiakt /tl 9/, F.N kahtlustatavana antud ütlused /tl 18-19/.
3.Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub järgmisele seisukohale KarS § 331 näeb ette vastutuse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu poolt narkootilise või psühhotroopse aine valmistamise, omandamise, valdamise või arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Kaitsja tõstatas küsimuse sellest, et käesoleval juhul puudub süüteokoosseis, kuivõrd F.N on süüdimõistetu. Kuivõrd süüdimõistetut KarS § 331 nimetatud ei ole, tuleb F.N talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. F.N kannab temale Harju Maakohtu poolt 22. mail 2012.a. mõistetud vangistust vanglas. Kuivõrd tegemist on kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud isikuga, on ta süüdimõistetu. Terminit „süüdimõistetu“ kasutab KrMS. KarS § 331 mõisted on kattuvad vangistusseadusega (kinnipeetav § 2, arestialune § 3, vahistatu § 4). Mitte iga süüdimõistetu ei ole kinnipeetav, kuivõrd KarS näeb ette ka muid karistuse liike lisaks vangistusele, samuti aluseid karistusest vabastamiseks või selle asendamiseks. Vangistusseaduse § 2 kohaselt on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. Seega on F.N kinnipeetav. vanglas julgeoleku osakonna spetsialist MP ütluste kohaselt tegi ta 27. juunil 2012.a. aastal ringkäiku naiste osakonnas. Visuaalsel vaatlusel sai ta aru, et kinnipeetav F.N silmad olid kahtlased ja sellest tulenevalt otsustas ta F.N saata meditsiiniosakonda narkotestile, sest tekkis kahtlus, et kinnipeetav võib olla midagi tarvitanud. Kella 13:15 paiku saatis ta F.N koos vangistusosakonna inspektor AJ meditsiiniosakonda. Meditsiiniosakonnas toimus P ja J juuresolekul uriiniproovi andmine, ekspress test osutus positiivseks fentanüüli suhtes. Fentanüüli suhtes positiivse testi andmist kinnitavad ka vangla meditsiiniosakonna spetsialist-õde ML ja AJ ütlused. ML ütluste kohaselt oli kinnipeetaval mitmeid narkojoobele viitavaid tunnuseid. F.N oli silmnähtavalt ärritunud, silmad olid punased ja läikivad, sõrmedes oli värin, sõrm-nina katse ebatäpne, kand-varvas kõnd taaruv. Kinnipeetava OG ütluste kohaselt toimus 27.06.2012.a. narkootikumide tarvitamine. Vihjetest sai ta aru, et laual oleva kohvi sees on narkootikume. Üheks kohvi joojaks oli F.N . Ekspertiisiakti kohaselt sisaldas F.N poolt 27. juunil 2012 antud uriiniproov fentanüüli. Fentanüül kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määrusega nr 73 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad II nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud erijuhtudel. F.N ütluste kohaselt 27. 06. 2012 tarvitas ta narkootilist ainet „hiinlast“, mis on fentanüüli rahvapärane nimetus. Peale kinnipeetavate lõunat läks ta tagasi eluosakonda ning valmistus tööle minekuks. Kinnipeetav OG pakkus talle kohvi ning ütles, et kohvi sees on
narkootiline aine „hiinlane“. Tarvitas ainet teadlikult. Kohtu hinnangul on F.N toime pannud KarS § 331 sätestatud teo otsese tahtlusega – ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatav on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
4.Karistuse mõistmine Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 331 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest näeb karistusseadustik karistusena ette tähtajalise vangistuse kuni kolme aastani. Seega on isiku suhtes ainuvõimalik karistusena kohaldada vangistust. Kohtu hinnangul on isiku süü keskmisest väiksem. Narkootilise aine tarvitamine oli juhuslikku laadi – isikule pakuti kohvi, millesse oli segatud keelatud ainet ning pikemalt asja üle juurdlemata tarvitas ta seda. Kergendava asjaoluna kuulub arvestamisele puhtsüdamlik kahetsus. Eeltoodut arvestades loeb kohus kohaseks karistuse määraks vangistuse 4 (neli) kuud. Kuivõrd asja arutatakse lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud vangistust, s.o 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva, Harju Maakohtu 22.05.2012.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 (kahe) aasta 1 (ühe) kuu ja 10 (kümne) päeva võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud, millise karistusaja ärakandmise algust arvestada käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.05.2013.a.
5.Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgnevalt: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 151,20 eurot (sada viiskümmend üks eurot ja kakskümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 35 eurot (kolmkümmend viis eurot); • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr