Kohtulahend

Edasikaebamise kord

Kui isik kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida temale pandud kohustust, uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Määrus on vastavalt KrMS § 385 p 10 lõplik ja määruskaebe korras edasikaebamisele ei kuulu.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht Ringkonnaprokurör Leelet Kivioja on saatnud kohtusse üldmenetluses kriminaalasja NP süüdistuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. NP ́it süüdistatakse selles, et tema üritas ilma nõutava eriloata 08.10.2011 kella 17.05 ajal suunduda läbi Tallinna Reisisadama D-terminali laevale MS Victoria ning toimetada seejuures üle Eesti Vabariigi riigipiiri Rootsi Kuningriiki 0,27 grammi kaaluva peenestatud kanepist ja tubakast isevalmistatud sigareti, kuid tegu jäi lõpule viimata temast olenematutel põhjustel. Nimelt leiti narkootilist ainet kanepit sisaldav sigaret pärast pardakaardi registreerimist temale teostatud tollikontrolli käigus üles ja võeti seejärel tolliametnike poolt enne riigipiiri ületamist ära. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt osundatud seaduse § 4 lg-le 13 annab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa Ravimiamet ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras. Ravimiseaduse § 19 lg 2 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse-ja väljaveol nõutav Ravimiameti sisse- või väljaveoluba. Seega pani NP toime KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise või psühhotroopse aine (marihuaana) üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse. Prokurör taotleb eelistungil kriminaalmenetluse lõpetamist, kuna esinevad KrMS § 202 lg-s 1 toodud alused – kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, süüdistatava süü ei ole suur, puudub kuriteoga tekitatud varaline kahju, isik on võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja tasuda kindel summa riigituludesse. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokurör asub seisukohale, et süüdistatava mõjutamine edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest võib toimuda ilma teda kriminaalkorras karistamata. Samuti ei kahjusta süüdistatava suhtes avaliku menetlushuvi puudumisega kriminaalmenetluse lõpetamine õiguskorra huve, kuna süüdistatav ei ole ei enne ega pärast etteheidetavate tegude toimepanemist ei väärteo- ega ka kriminaalkorras karistatud. Süüdistataval on kindel elukoht, töökoht ja perekond. Seega arvestades toimunud tegu, sellest möödunud aega ja kuriteo tuvastatud asjaolusid on igati otstarbekas ja isiku mõjutamiseks vajalik määrata NP`ile rahaline kohustus tasumiseks riigituludesse summas 150 eurot. Samuti tuleb süüdistataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud, s.o narkootilise ekspertiisi nr 11EAN0966 maksumus 84 eurot; õigusabikulud seoses määratud kaitsega summas kokku 168 eurot. Tasumise tähtajaks määrata kolm kuud, s.o kuni 13.08.2013.a. Narkootilise aine kanepi ja tubaka segu – hoiul EKEI keemiaosakonnas - kuulub hävitamisele. Ümbrikusse pitseeritud sigaret, mis asub kriminaalasja materjalide juures – kuulub hävitamisele. Süüdistatav NP nõustub taotlusega ja on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja maksma summas 150 eurot riigituludesse ning samuti hüvitama kriminaalmenetluse kulud, s.o. narkootilise aine ekspertiisi maksumus 84 eurot; õigusabikulud seoses määratud kaitsega 168 eurot. Süüdistatava kaitsja toetab taotlust ja palub kohtul taotlus rahuldada. NP oma süüd tunnistab ja kahetseb, süüdistusaktis loetletud tõendid samuti kinnitavad tema süüd. Kaitsja jääb kaitseaktis toodu juurde ja leiab, et tema kaitsealune on varem karistamata, tegu ei ole suure ohtlikkusega, mida näitab ka prokuratuuri poolt menetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 7 alusel. Kahjuks ei suutnud NP temale määratud rahalist kohustust tähtaegselt tasuda, kuid nüüd on tema kaitsealune kinnitanud, et on olema töökoht ja suudab tasuda kriminaalmenetluse kulud ja ka maksta kindla summa riigituludesse. Nõustus prokuröri poolt pakutud kohustuste täitmise tähtajaga kolm kuud ja summade suurusega. Kohus leiab, et ringkonnaprokuröri poolt eelistungil esitatud taotlus kohtule lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava NP suhtes on seaduslik ja põhjendatud ning kohus nõustub ringkonnaprokuröri poolt toodud motiividega. Tegemist on teise astme kuriteoga, NP süü ei ole suur ning NP on nõustunud temale pandud kohustusega maksta 150 eurot riigituludesse ja

tasuda kriminaalmenetluse kulud, s.o. ekspertiisi nr 11E-AN0966 maksumus 84 eurot ja õigusabikulud seoses määratud kaitsega summas kokku 168 eurot. Antud asjas puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Ka leiab kohus, et nii eripreventiivsest kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja NP karistamine vajalik. NP näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt nii väärteo- kui ka kriminaalkorras karistamata. N P süü ei ole suur; teo toimepanemisest on möödunud pea aasta ja seitse kuud, selle aja jooksul ei ole NP pannud toime ühtki uut kuritegu. Sellest võib järeldada, et NP on saanud aru oma teo keelatusest ja teinud sellest piisavaid järeldusi. NP on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks mingil juhul eripreventiivset eesmärki. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks N Psuhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Kohus juhindus KrMS § 258 lg 1 p 4; § 202 lg 1; lg 2 p 1, 2; lg 4; lg 6 sättest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.