Kohtulahend

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Z.T juhtis 08.02.2013.a. kella 22:20 ajal Harjumaal, Tallinnas, Randvere tee ja Aianduse tee ristmikul mootorsõidukit Citroën Berlingo reg.nr. 401MCZ, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1.22 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12, lõplik tulemus 1,10 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Z.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetl us käik j a kohtuots use põhj endus ed J uhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova, süüdistatav Z.T ja tema kaitsja Gennadi Kull sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör Z.T karistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust / 08.-09.02.2013/, seega karistuseks mõista 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 476 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. Määrata Z.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on Z.T kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: Elama kohtu määratud alalises elukohas; Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakohustuseks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata mitte tarvitada alkoholi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Z.T kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 64,80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Z.T taotles menetluskulude ajatamist, kuivõrd tal on lähiajal võimalik tööle asuda. Kohus rahuldab esitatud taotluse ja ajatab menetluskulude tasumise neljale kuule. Menetluskulude ajatamine võimaldab isikul vältida täitemenetluse kulusid ning sellest tulenevalt rahaliste kohustuste suurenemist. Samas toimub riigile menetluskulude hüvitamine mõistliku aja jooksul. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 4 (nelja) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et 08. juuliks 2013 tasutakse 270 (kakssada seitsekümmend) eurot ja 08. septembriks 2013 275,25 eurot (kakssada seitsekümmend viis eurot ja kakskümmend viis senti) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.T , 1-13-3640, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“.

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.