1-13-4226/5 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

7.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. S.G on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus S.G süüdistatakse selles, et tema juhtis 5.mail 2013 kella 19.36 ajal Lääne maakonnas Martna vallas Kesu külas, liikudes Saanika suunas, isiklikku mootorsõidukit – sõiduautot Audi 80 riikliku registreerimisnumbriga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 1.21 mg/l ± 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1.09 mg/l kohta, mistõttu juhtis S.G mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning sõitis autoga sõiduteel otsa oma sõiduritta pargitud H P’ale kuuluvale sõiduautole Opel Kadett registreerimisnumbriga * , põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Seejärel lahkus jalgsi sündmuskohalt oma suvekoju Lääne maakonnas Martna vallas K külas asuvasse V talu juurde, võttis sinna pargitud ja enda kasutuses oleva traktori T-25, milline mootorsõiduk ei ole liiklusregistrisse kantud ja sõitis sellega tagasi sündmuskohale. Seega juhtis S.G 5.mail 2013 kella 19.36 ajal Lääne maakonnas Martna vallas Kesu külas traktorit T25 isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikonts entratsioon 1.21 mg/l ± 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1.09 mg/l kohta, mistõttu juhtis S.G mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseadu se § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eeltoodu alusel S.G süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Prokuröri poolt kohtus S.G-le nõutud karistus : Kohtus nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust . KarS § 73 alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 3 aastase katseajaga . KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 05.05.-07.05.2013, s.o. 3 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub vangistus 3 kuud ja 27 päeva . KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab S.G süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – S.G on kahtlustatavana kinni peetud 5-7.05.2013 /tl 16-17/, s.o 3 päev a, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. S.G-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x320):2= 240 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale S.G kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses menetluses 21,60 eurot /tl 29 /, 21,60 eurot /tl 33-34/ ja kohtumenetluses 21,60 eurot, kokku 64,80 eurot. S.G taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks tasuda menetluskulusid osade kaupa, kuni 50 eurot kuus. On alles saanud tööle, on katseaeg ja palk ei võimalda rohkem menetluskulude katteks ühes kuus tasuda. Kohus rahuldab ajatamise taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel.