Kohtulahend

1-13-4235 4.1.elama oma alalises elukohas *; 4.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

1-13-4235 Eeltoodu alusel I.V süüdistatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /t l5/. Prokuröri poolt kohtus I.V-le nõutud karistus: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 alusel suurendada kahekuulist vangistust 01.10.2012 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada mõistetud 4 kuud 27 päeva (147 päeva) vangistust 294 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtaeg on 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on I.V kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lõike 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab I.V süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend – I.V suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 18/, mis tuleb tühistada. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb I.V-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 480 eurot (1,5 * 320). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale J.Tedder I.V kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 133.92 eurot /tl 19-20/, 145.68 eurot ja kohtumenetluses 21.60 eurot, kokku 301.20 eurot Koopiate tegemise kulu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on see 45 senti /tl 29/. Kohtuistungil andis I.V eestkosteasuutuse Lihula Vallavalitsuse esindaja S.Nilb ütlusi, et I.V kuu sissetulek on 204,53 eurot, millega ta toime ei tule, arvestades tema kulutusi toidule. I.V on ka arvel pisut raha, kuid seda on ta kasutanud maja remondiks ja seda raha enam kuigi palju pole. I.V ise tehinguid teha ei saa. Vara tal ei ole, elab õe majas. S.Nilb aravas, et kui osa menetluskulusid jätta riigi kanda, siis poole aasta jooksul oleks võimalik ülejäänud kulud tasuda. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb I.V-lt välja mõistetavatest menetluskuludest osa jätta riigi kanda, sest I.V varanduslik seis ei võimalda tal kõiki kulusid tasuda. Väljamõistetavate kulude tasumise ajatab kohus 6 kuu peale.

Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.