1-13-4261/3 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

3.Karistuse 1 kuu vangistus kandmise aja alguseks lugeda I.D kinnipidamise aeg s.o 05.05.2013. a. 4.Välja mõista I.D-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1- 13 -42 6 1 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 120 (ükssada kakskümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 5.KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjale makstud tasu 106,80 eurot. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja tema kaitsjal on seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega õigus esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus I.D süüdistatakse selles, et tema olles välismaalaste seaduse § 3 tähenduses välismaalane, kellele on 08.06.2010 Põhja Prefektuuri poolt väljasõidukohustuse sundtäitmise protokolli nr 1017356623 alusel kohaldatud Eesti Vabariiki sissesõidukeeldu vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 331 lõikele 3 kuni 08.06.2020, viibis kriminaalmenetluse käigus kindlakstegemata ajast kuni Haapsalu linnas kinnipidamiseni 05.mail 2013 ilma seadusliku aluseta Eesti Vabariigis aasta jooksul vähemalt teist korda, eelnevalt 17.06.2012 ja 20.06.2012, rikkudes sellega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 28 lg 3 sätteid, mille kohaselt välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. Eeltoodu alusel I.D (I.D ) süüdistatakse KarS § 260 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o välismaalasena ilma seadusliku aluseta Eestis viibimise aasta jooksul vähemalt teist korda.

1-13-4261 Prokuröri poolt kohtus I.D `ile nõutud karistus: KarS § 260 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistusaja alguseks lugeda 05.05.2013.a. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab I.D süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkend. I.D osas ei ole kohaldatud tõkendit, kuid ta on 05.05.2013 väärteo toimepanemiselt kinni peetud /tl 5/ ja kahtlustatavana kinni peetud 06.05.2013 kell 15.50 /tl 15-16/. Prokurör esitas kohtule taotluse kohaldada KrMS § 127 sätetest juhinduvalt kohaldada I.D suhtes uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise eesmärgil ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise vältimiseks tõkendina vahistamist. Kohus leiab et taotlus on põhjendatud ja I.D suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. I.D on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka samalaadsete tegude eest ning on korduvalt mõistetud vangistus. Eelnev näitab, et tõkendit vahistamine tuleb kohaldada uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Tõkendit tuleb kohaldada ka kohtuotsuse täitmise tagamiseks; kuna I.D puudub kindel elukoht. Tsiviilhagi puudub Asitõendid puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. I.D-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x320):2= 240 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T.Liiva I.D kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 121,20 eurot /tl / ning kohtumenetluses 21,60 eurot, kokku 142,80 eurot. Kaitsja taotles, et kohus menetluskulud võimalikult suures ulatuses jätaks riigi kanda, kuna süüdistataval mingit vara pole ja pole ka sissetulekut, pensioni ei saa. Prokurör leidis, et KrMS § 180 lg 3 annab võimaluse osa menetluskulusid jätta riigi kanda ja leidis, et käesoleval juhul on see ka põhjendatud, kuna süüdistataval pole mingit vara. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb kaitsja taotlus rahuldad ja kohus mõistab süüdistatavalt välja menetluskulud 1/4 ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik