1-13-4139/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

7.Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: K.L-i süüdistatakse selles, et ta juhtis 14.03.2013 kell 11.12 ajal Harjumaal, Narva mnt ja Kose tee ristmiku juures mootorsõidukit Peugeot 307, reg nr-ga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,02 mg/l +/-0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,92 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 4 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) nõudeid. Seega pani K.L-i toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 03.05.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerovi, süüdistatav K.L-i ja tema kaitsja Vahur Kivistiku vahel järgnev kokkulepe:

3.Lõplikuks karistuseks KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus rahalist karistust 294 päevamäära ulatuses, so 940,80 eurot. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 5, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1, 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 424; § 68 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et K.L kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. K.L on täisealine ja töövõimeline isik ning ta on kinnitanud kohtueelsel menetlusel enesel töökoha, seega ka sissetuleku olemasolu. Seejuures ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kõik menetluskulud täies ulatuses. Kuivõrd süüdistatav ei taotlenud KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude ositi tasumise määramist, kuuluvad menetluskulud hüvitamisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.