Kohtulahend

kandmist 03.04.2006; 9. 12.06.2007 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 424, § 329, KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud 20 kuulise katseajaga, lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 8 kuuks;

Vandeadvokaat Gennadi Kull

RESOLUTSIOON

7.Välja mõista D.K-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-1 3-4123 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot 60 senti. Nõue menetluskulu osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus D.K süüdistatakse selles, et tema juhtis 1.mail 2013 kella 01.20 ajal Lääne maakonnas Lihula vallas Risti-Virtsu maantee 46. kilomeetril, liikudes Virtsu suunas, R R nimele registreeritud

ja D.K kasutuses olevat mootorsõidukit –mopeedi Keeway Matrix mootorimahuga 49 cm ja riikliku registreerimisnumbriga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,90 mg/l ± 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,81 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem, juhtis D.K mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eeltoodu alusel D.K süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Prokuröri poolt kohtus D.K-le nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.05.-02.05.2013, s.o. 2 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub vangistus 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust, suurendades 11 kuu ja 28 päevalist vangistust 23.10.2012.a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 721 päeva 1442 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab D.K süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – D.K on kahtlustatavana kinni peetud 01-02.05.2013 /tl 10-11/, s.o 2 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. D.K-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x320):2= 240 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale G.Kull D.K kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses menetluses 128,40 eurot /tl 34-36/ ja kohtumenetluses 43,20 eurot, kokku 171,60 eurot. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks D.K tasuda menetluskulud seaduses sätestatud maksimumtähtaja s.o 1 aasta jooksul, kuna isikul ei ole püsivat sissetulekut. Samuti palus kaitsja riigi kanda jätta kaitsjale makstud kulud, mis on seotud kaitsja Tallinnast Haapsalusse tulekuga. D.K kinnitas kohtuistungil, et kindlat sissetulekut ei ole ja eelmiste kriminaalasjadega seotud kulud on riigile tasumata. Nagu kohus eelpool kirjutas, kasutas kohus KrMS § 256 6 lg 2 sätestatud võimalust ja vähendas D.K-lt välja mõistetavat sundraha seaduse lubatud maksimumi s.o 1⁄2 võrra. Kohus leiab, et asjaolu, et kaitsja tuli Tallinnast ei ole aluseks välja mõistetava menetluskulu vähendamiseks. KrMS § 180 lg 3 sätestab alused, milliste esinemisel kohus võib vähendada välja mõistetavat menetluskulu. Selliseid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Samuti leiab kohus, et menetluskulude ajatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et alus menetluskulude ajatamiseks on siis, kui isikul on kindel sissetulek ja ta kinnitab oma valmisolekut igakuiselt menetluskuludeks oma sissetulekutest kindel summa tasuda. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud ajatamisgraafiku koostamine, kui üsna tõenäoliselt isik seda täita ei suuda. Kohus leiab, et eeltoodud arvamust kinnitab ka asjaolu, et D.K on tasumata ka eelmiste kriminaalmenetlustega seotud riiginõuded. Seega toimub menetluskulude sissenõudmine seaduses sätestatud üldkorras.

Piia Jaaksoo

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.