Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-3162
Kohtunik
Anne Rebane
Sekretär
Merike Kunnus
Tõlk
Maksim Tšurkin
Kriminaalasi
T.T süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses
Süüdistatav
T.T , isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: 8 klassi; töökoht või õppeasutus: ei tööta; karistatus: 1) 10.10.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi mõisteti tingimisi vangistus 3 aastat katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 2) 27.02.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8, § 257, § 200 lg 2 p 7, 8 ja § 266 lg 2 p 3 järgi mõisteti lõpliku liitkaristusena vangistus 3 aastat ja 8 kuud, vabanes pärast karistuse kandmist 05.04.2012; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 04.09.2012
Prokuröri abi
Maigi Simson
Kaitsja
Paavo Paal
Süüdi tunnistada T.T KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 aasta ja 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada T.T-le mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et koheselt kuulub kandmisele 2 (kaks kuud) vangistust, ülejäänud osa, see on 8 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui T.T ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lõikes 1 sätestatule. T.T on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Määrata T.T Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada T.T 2-kuulist vangistust kandma asuma kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.T-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 eurot, koopiakulu 0,45 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 57,60 eurot ja kohtumenetluses 129,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et T.T võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-3162, süüdimõistetu nimi ja makse nimetus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. CD-plaat videosalvestusega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
I Süüdistuse sisu T.T süüdistatakse selles, et tema tungis 23.08.2012 kell 00:00 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas kummi- ja velgede remondiga tegelevas töökojas kallale AT, lüües viimasele korduvalt rusikaga näopiirkonda, mistõttu kannatanu kukkus põrandale pikali ning üritas oma nägu kätega kaitsta. Seejärel lõi T.T korduvalt rusikate ja jalgadega maas lamavale AT näopiirkonda ning jalaga kehapiirkonda, tekitades selliselt kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused – põrutuse ja hulgihaavad alahuule piirkonnas. Seega pani T.T toime teise inimese peksmise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et süüdistus on põhjendatud, kuid ei pea põhjendatuks karistamist reaalse vangistusega, kuna kannatanu kaitses oma isa. III Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus leiab, et esinevad lühimenetluse kohaldamise alused KrMS § 233 järgi. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et T.T vastutab KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KrMS §-le 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. T.T poolt 23.08.2012 kell 00.00 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas kummi- ja velgede remondiga tegelevas töökojas AT peksmine ning selle tagajärjel füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamine on tõendatud: süüdistatava T.T kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt on tema jaoks süüdistus arusaadav ning tunnistab end süüdi; ütluste kohaselt kuulis ta kodus isalt, et rehvitöökojas oli AT isale kallale läinud, mille peale süüdistatav vihastas, otsis kannatanu AT üles ning selle tõttu lõi teda käte ja jalgadega, mille peale kannatanu kukkus, kuid T.T jätkas peksmist; kannatanu AT ütlustega (tl 2-3), mille kohaselt 22.08.2012 oli ta tööl rehvivahetustöökojas aadressil XXX, kus temal tekkis tüli tõttu IK rüselemine; kell 00.00 paiku avas ta töökojas ukse ning ukse taga seisis T.T, kes hakkas teda peksma öeldes põhjuseks AT tülitsemise tema isaga; T.T lõi rusikaga korduvalt näopiirkonda, mille peale kannatanu kukkus, siis jätkas löömist nii käte kui ka jalgadega, millest AT tundis valu ning lamas maas veel mõnda aega, hiljem kutsuti talle kiirabi; erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardiga (tl 5-5A), millest nähtub, et 23.08.2012 kell 00.38 ajal on AT saabunud erakorralise meditsiini osakonda patsiendina, kuna sai tööl lööke näkku, mille tõttu on tekkinud huulehaav;
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 23.08.2012 teatisega õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest (tl 11), mille kohaselt on kannatanu kehavigastusteks alahuule hulgihaavad, mille ta sai rusikaga näkku löömise tagajärjel; erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardiga (tl 4-4A), millest nähtub, et 23.08.2012 kell 12.00 on AT saabunud erakorralise meditsiini osakonda patsiendina, kuna tunneb peavalu, sest teda oli pekstud – temal tuvastati konkussioon (põrutus); AT23.08.2012 läbivaatuse protokolliga (tl 8-10), mille fototabelist nähtub, et kannatanul on huuled vigastada saanud ja verised; LG 23.08.2012 ülekuulamisel antud ütlusega (tl 15-16), mille kohaselt helistas temale 23.08.2012 kell 00.55 paiku poeg AT, kes rääkis, et teda käis tööl aadressil XXX, Tallinn peksmas T.T; asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 19-42), mille fotodelt nähtub kallaletung, mille tagajärjel kukub kannatanu põrandale pikali, kuid T.T jätkab kehalist väärkohtlemist. Käesolevas asjas puudub vaidlus T.T poolt AT kehalise väärkohtlemise osas ning T.T on ka teo toimepanemist tunnistanud, seega on täidetud KarS § 121 objektiivne teokoosseis. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Voluntatiivse elemendi aspektist lähtudes võib isik oma teo tagajärgi soovida, kuid võib olla ka ükskõiksel seisukohal – tagajärje saabumisega leppides. T.T, saades teada, et tema isa on löödud, vihastas ning läks kohe kannatanut otsima, seejärel läks temale kallale. T.T lõi kannatanut tahtlikult. T.T teadis, et kui ta lööb Andrei Tšembulatovi, siis võib ta sellega tekitada temale ka füüsilist valu. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt süüdistatav raskeid kehavigastusi ei tekitanud, kuna ei löönud nii kõvasti. Sellest järeldub, et T.T oli kannatanul tekkinud kehavigastuste osas, mis olid kergemad, vähemalt ükskõiksel seisukohal. Seega pani T.T teo toime otsese tahtlusega ning teo tagajärje suhtes oli tal vähemalt kaudne tahtlus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu T.T vastutab KarS § 121 järgi kuriteo toimepanemise eest. KarS § 121 järgi teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 45 lg 1 kohaselt on vangistuse alampiiriks 30-päevane vangistus. KarS §-s 121 sätestatud vangistuse keskmine määr on 1 aasta 6 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et T.T on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral, ka varasemalt on teda muuhulgas vägivalla tarvitamise eest karistatud – mõlemal korral röövimise eest KarS § 200 järgi. Eelmise kohtuotsusega mõistetud 3 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse kandmisest vabanes ta 05.04.2012, käesoleva kuriteo pani toime 23.08.2012 – seega asus kuritegelikule teele juba loetud kuude pärast. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,
võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.T tekitas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused – põrutuse ja hulgihaavad alahuule piirkonnas, mis on hinnanguliselt suhteliselt kergemad tervisekahjustused. T.T läks kannatanule kallale, kuna tundis viha ja ebaõiglust, et alaealine noormees tema isaga rüselema hakkas. T.T on kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel ning kohtuistungil oma süüd tunnistanud ega ole takistanud kriminaalasjas asjaolude väljaselgitamist. Samuti on ta kohtuistungil lubanud kuritegusid enam mitte toime panna. KarS § 57 järgi kergendavad asjaolud ja KarS § 58 järgi raskendavad asjaolud puuduvad. Kahetsust toimepandu pärast ei ole süüdistav avaldanud, kuid on oma süüd tunnistanud ja seetõttu leiab kohus, et on võimalik mõista karistus alla keskmist määra. Üldpreventiivsest aspektist lähtudes oleks ühiskonna silmis ebaõiglane jätta kohaldamata reaalne vangistus isiku suhtes, kes on pannud kolmandat korda toime kuriteo, mis on seotud vägivallaga, sealhulgas pani eelmise kuriteo toime katseajal, eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmise ajal karistati teda korduvalt distsiplinaarkorras, ning karistuse ärakandmisest vaid loetud kuude jooksul pani toime uue kuriteo. Arvestades aga seda , et pikaajaline reaalne vangistus mõjub pigem desotsialiseerivalt ning asjaolu, et T.T on end süüdi tunnistanud, samuti konkreetse kuriteo ajendit ja suhteliselt kergeid tagajärgi, annab kohus T.T-le veel võimaluse end katseajal seaduskuulekana tõestada, määrates vangistuse, millest osa tuleb T.T reaalselt ka kanda ja osa mitte. Arvestades kuriteo tehiolusid (jätkuv peksmine ka siis, kui kannatanu juba maas lamas, peksmine jalgadega) ei pea kohus võimalikuks T.T karistusest tervikuna tingimisi vabastada. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista T.T-lt riigituludesse menetluskulud. Kuna süüdimõistetul puudub töökoht, võib korraga menetluskulude tähtajaks tasumine olla raskendatud. Seetõttu leiab kohus, et on võimalik KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et T.T võib menetluskulud tasuda ositi. CD-plaat videosalvestusega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Anne Rebane Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.