Kohtulahend

Advokaat Juho-Enn Aule

RESOLUTSIOON

juurde (tl 128), kuuluvad kui väärtuseta asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: I. Neilikut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi: 08.03.2012 ja 13.06.2012, taas viibides 02.07.2012 kella 16.45 paiku Tallinnas, Õismäe tee 107A asuvas Järveotsa Säästumarketi kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt võttis ta müügisaalist RIMI EESTI FOOD ASile kuuluvad 4 pakki kohvi „Paulig“ koguhinnaga 21,96 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna I. Neilik peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 07.07.2012 kell 17.00 kuni 08.07.2012 kella 05.30 tungis Tallinnas, Sauna tn 10 asuvasse väravatega lukustatud ehitusobjekti keldriruumi, kust võttis HR Restauraator OÜ kasutuses olnud ning AS Ramirent kuuluvatest tööriistadest kohvri betoonlihvijaga Bosch väärtusega 300 eurot; kohvri kuumaõhufööniga Bosch väärtusega 100 eurot ja betoonlihvija Flex väärtusega 200 eurot. Samuti võttis ta IG kuuluva lööktrelli Devalt väärtusega 30 eurot ning KO kuuluvatest tööriistadest akutrelli Makita väärtusega 30 eurot, nurklihvija Makita väärtusega 30 eurot ja punast värvi spordikoti väärtusega 5 eurot. Kokku põhjustas I. Neilik HR Restauraator OÜle varalist kahju summas 600 eurot, IG varalist kahju 30 eurot ning KO varalist kahju summas 65 eurot. Seega I. Neilik isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I. Neilikut süüdistatakse selles, et tungis 12.07.2012 omaniku AS Saarte Liinid tahte vastaselt ukse avamise teel sisse Saare maakonnas Muhu vallas Kuivastu külas asuvasse ASile Saarte Liinid kuuluvasse endisesse katlamaja hoonesse. Seega pani I. Neilik toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, so KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I. Neilikut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 12.07.2012 ebaseaduslikult Saare maakonnas Muhu vallas Kuivastu külas Kuivastu sadama

endisest katlamaja hoonest, võõra vallasasja ebaseadusliku kasutamise eesmärgil AP kuuluva mootorratta Yamaha Viragi reg nr-ga XXX väärtusega 1000 eurot ning lükkas selle hoonest välja. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna mootorratast ei olnud võimalik käivitada. I. Neilik peeti tunnistaja poolt kinni hetkel, kui ta üritas mootorrattaga lahkuda. Seega I. Neilik, varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse, so KarS § 25 lg 2 - 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I. Neilikut süüdistatakse selles, et omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 12.11.2012 suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,12 grammi, milles oli fentanüüli puhtal kujul 0,0076 grammi ehk 7,6 milligrammi, so rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. I. Neilik hoidis osundatud narkootilist ainet, so fentanüüli sisaldavat pulbrit enda valduses kuni narkokuritegude talituse töötajate poolt kinnipidamiseni Tallinnas, Kaubamaja juures, so 12.11.2012 kella 15:20ni. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt kohtupraktikale piisab narkootilise aine fentanüüli puhul kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist fentanüülist. Seega piisanuks I. Neiliku poolt käideldud 7,6 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks kokku ca 58 isikule Seega pani I. Neilik toime suures koguses narkootilise aine (fentanüül) ebaseadusliku omandamise ja valdamise, so KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav I. Neilik seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi täies ulatuses. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kogutud tõendid on lubatavad ning lühimenetluses kriminaalasja kohtulik arutamine võimalik. Muud tõendid: • 08.12.2008 Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-08-14159 nähtub I. Neiliku süüdimõistmine ja karistamine KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi /tl 157-158/; • 09.12.2010 Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-10-13802, millest nähtub I. Neiliku süüdimõistmine ja karistamine KarS § 199 lg 2 p 4 järgi /tl 159-160/; • 08.03.2012 koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas, millega I. Neilikut karistati KarS § 218 lg 1 alusel /tl 161/; • 04.07.2012 koostatud väärteootsusest nähtub I. Neiliku karistamine KarS § 218 lg 1 alusel /tl 162-163/; • 30.01.2013 Harju Maakohtu määrusest asjas nr 1-13-855 nähtub I. Neiliku rahaliste vahendite arestimine konfiskeerimise tagamiseks /tl 133-135/; • karistusregistrist väljavõttest nähtub süüdistatava eelnev karistatus /tl 149-156/; • teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatistaseme kohta nähtub, et I. Neiliku aastanetosissetulek 2011 olnud 276 eurot /tl 165/.

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava I. Neiliku süüd valdavalt tunnistavaid ütlusi, va ühes varguse episoodis Sauna 10 objektilt, kannatanu RIMI EESTI FOOD ASi avaldust, kannatanu AS Saarte liinid esindaja V. V , kannatanute I. G , K. O ja A. P , tunnistajate A. P , E. K , L. L , J. H ja J. N ütlusi, õigusvastase teo toimepanemise akti, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolle, vaatlusprotokolle, fototabeleid, ekspertiisiakti, Harju Maakohtu 08.12.2008 ja 09.12.2010 otsuseid, 08.03.2012 kiirmenetluse otsust, 04.07.2012 otsust, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavate ütlustega, millega riimuvad muud kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid, sh tunnistajate ja kannatanute ütlused tegude toimepanemise asjaolude kohta, süüdistatava kinnipidamine koos temalt varastatu äravõtmisega, süüdistatava kinnipidimine koos eelnevalt varastatud esemetega, samuti süüdistava kinnipidamine koos temale mittekuuluva mootorratta kasutamiselt. Rahvatervisevastase kuriteo toimepanemine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud samuti eelkõige süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, millega riimuvad ekspertiisiaktis ning vaatlusprotokollist kajastatu. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava I. Neiliku käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist kahel viimasel korral Harju Maakohtu 08.12.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi ning Harju Maakohtu 09.12.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, millise karistuse kandmiselt vabanes I. Neilik 09.09.2011. Kriminaaltoimiku materjalist nähtub I. Neiliku suhtes ka väärteootsuste koostamine 08.03.2012 ja 04.07.2012 ning mõlemal juhul on tinginud menetluse alustamise ja süüdistatava karistamise KarS § 218 lg 1 järgi toime pandud rikkumised. Käesoleval juhul KarS § 199 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on süüdistatav toime pannud 02.07.2012 (RIMI EESTI FOOD ASi episood) ning 07.07.2012 kuni 08.07.2012. Analüüsides arutuse all olevaid kuriteoepisoode, so KarS § 199 järgi kvalifitseeritavaid ning kõrvutades neid vääteootsustes kajastuva informatsiooniga tegude toimepanemise aja osas, võimaldavad asjaolud kogumis järeldust, et tegemist on lühikese ajavahemike vältel toime pandud varavastaste süütegudega. Tegemist on enam kui kahe teoga ning Sauna tn 10 toimepandu koos süüdistatava selgitustega viitab üheselt sellele, et varastamine/varavastaste süütegude toimepanemine on I. Neiliku elustiiliks ning varguste toimepanemine on vähemalt osaliselt I. Neiliku sissetulekuallikaks. Esiletõstetu sisustab kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Kohtu hinnangul on I. Neiliku tegevus õigesti kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Kahtlust ei ole selles, et I. Neiliku juurest tema kinnipidamisel 08.07.2012 leitud erinevad tööriistad pärinesid Sauna tn 10 Tallinn ehitusobjektilt. Süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused tööriistade leidmise kohta prügimäelt ei ole eluliselt usutavad ning tema püstitatud kaitseversiooni pole võimalik mingilgi viisil kontrollida. Teiseks on teiste isikuliste tõendiallikatega kahtlustatava ütlused kummutatud. Tunnistaja E.K , kannatanu esindaja I.G ja kannatanu K.O ütluste kohaselt lõppes töö abjektil 07.07.2012 kell 17.00 ja tööriistad jäid objektile. Objektilt vastati ööl vastu 08.07.2012 erinevaid elektritööriistu ja K.O punane spordikott. Seejuures olid K.O tööriided kotist välja tõstetud, kuid tööriistad kaasa võetud. I.Neilik peeti aga 08.07.2012 kell 06.00 kinni Komandandi teel ning politseile tehtud väljakutse kohaselt oli I.Neiliku isikukirjeldusele vastav isik Sõpruse kino juures tülitanud kõrvalisi isikuid. Isikukirjelduse kohaselt oli isikul valge ja punane kott. I.Neilikul oli kinnipidamisel punane spordikott ja valge kilekott. Seejuures olid K.O kuulunud punases spordikotis varastatud tööriistad. Politseile saabunud info kohaselt oli I.Neilik liikunud Sõpruse kino juurest Harju tänavale ja sealt edasi Komandandi teele. Samas on Sõpruse kino Sauna 10 ehitusobjekti vahetus läheduses ning politseile kirjeldatud I.Neiliku liikumise suund viitab sündmuskohast eemaldumisele. Kuigi I.Neilik on väitnud, et ta oli koti ja tööriistad leidnud prügilast 08.07.2012 kella 03.00 ajal öösel, ei ole need ütlused usutavad, kuivõrd 07.07.2012 ja 08.07.2012 Sauna 10 objektilt prügivedu ei toimunud ja Sauna 10 objektil 07.07.2012 õhtul asunud asjad ei saanud 08.07.2012 ööseks prügimäele sattuda. Peale selle olid objektilt kadunud vaid elektritööriistad ja K.Oleski kotist olid välja võetud mustad tööriided, kuid kulunud rannajalatsid olid süüdistatava

valduses olevas kotis. Juhul, kui oleks toimunud prügivedu, oleks ära visatud K.O kott kogu sisuga ja ehitusmaterjalide jäägid. Ometigi olid kadunud ainult elektritööriistad. Seega versioon prügimäelt leidmise kohta ei ole eluliselt usutav. Küll viitab I.Neiliku viibimine enne kella 06.00 sündmuskoha vahetus läheduses sellele, et I.Neilik viibis Sauna 10 objektil ja varastas sealt temalt leitud tööriistad. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kogutud tõenditega on I.Neilikule inkrimineeritud varguse toimepanemine Sauna 10 ehitusobjektilt tõendamist leidnud. Seega, kuna varastatud esemed tööriistade näol asusid hoones ning I. Neilikul puudus mistahes luba hoonesse sisenemiseks, siis on selline tegevus kohtu hinnangul vaadeldav valdaja tahte vastaselt ja tema teadmata võõrasse hoonesse sisenemisena, so omavolilise sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p-des 8, 9 ettenähtud kuriteona. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava I. Neiliku käitumine kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 järgi, so valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisena. Kriminaalasja kogutud materjalidega on tõendamist leidnud, et I. Neilik sisenes 12.07.2012 ukse avamise teel hoone valdaja teadmata ning tahte vastaselt hoonesse Saare maakonnas, Muhu vallas, Kuivastu külas ASile Saare Liinid kuuluvasse katlamajja, mis on kasutusel töökoda-garaažina. Kannatanu esindaja ütlusest ei nähtu, et ta oleks andnud loa või kutsunud süüdistatavat kõnealusesse hoonesse. Samuti ei sisenenud süüdistav hoonesse ka kannatanu esindaja või mõne muu volitatud isiku juuresolekul või kutsel, mis ilmnes ka kriminaalasjas üle kuulatud V.V , A.P ja J.N ütlustest. Seega oli süüdistatava tegevus omavoliline. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi omavolilise tungimisena, so KarS § 266 lg-s 1 ettenähtud kuriteona. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatav I. Neiliku käitumine kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 - KarS § 25 lg 2 järgi, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on jäänud katse staadiumisse. Kriminaalasja kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et olles eelnevalt sisenenud ASile Saarte Liinid kuuluvasse hoonesse, mis oli teo toimepanemise ajal kasutusel töökoda-garaažina, võttis I. Neilik sealt A. P kuuluva mootorratta Yamaha Virago reg nr-ga XXX ja lükkas selle garaažist välja. I. Neilikul selliseks tegevuseks mootorratta omaniku, so A. P luba puudus. Kuna kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks tegu toime pannud võõra vallasasja omastamise eesmärgil ning süüdistatav on väitnud, et eesmärgiks oli vaid mootorrattaga sõitmine, siis sellistest asjaoludest kohus järeldab, et süüdistatava poolt võõra vallasasja omavoliline kasutamine oli toime pandud eesmärgiga seda vallasasja ajutiselt kasutada ning selline käitumine välistab võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise eesmärgi. Kriminaaltoimiku materjalidest tuleneb ka see, et I. Neiliku tegevuse, so mootorratta sihtotstarbelise kasutamise muutis võimatuks mootorratta tehniline seisukord ja sellise mitteotstarbekohase kasutamise (mootorratta peal istumine ja selle jalgadega lükkamise) katkestas J. Naabri sekkumine. Seejuures on I.Neilik oma ütlustes väitnud, et ta ei sõitnud mootorrattaga, vaid lükkas ning hiljem väitis, et süütevõti oli küll süütelukus, kuid sellest mootorratas ei käivitunud. Sellest saab aga järeldada, et süüdistatav proovis mootorratast ka käivitada ning kui see ei õnnestunud, püüdis mootorratast käima saada lükates, mis viitab üheselt võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgile. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on aga süüdistatav sellele teole eelnevalt korduvalt toime pannud vargusi ning seda nii faktilise kui ka juriidilise korduvuse mõttes. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et I. Neiliku käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ja I. Neiliku käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja milline tegevus jäi katse staadiumisse, so KarS § 215 lg 2 p-s 1 - KarS 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteona. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatav I. Neiliku käitumine kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi, so narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatava kinnipidamisel

12.11.2012 Tallinnas, Kaubamaja tn 4 leiti tema juurest 4 fooliumpaberi voldikut, mille sees oli pruunikat värvi pulbriline aine. Ekspertiisiakti kohaselt sisaldas pruunikat värvi pulbriline aine kaaluga 0,12 gr 6,3% fentanüüli ja pulbris oli 0,0076 g fentanüüli. Kuna kohtupraktika kohaselt piisab narkootilise aine fentanüüli puhul kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist, siis piisanuks I. Neiliku poolt käideldud 7,6 milligrammist fentanüülist narkojoobe tekitamiseks kokku ca 58 inimesele ehk tegemist on narkootilise aine suure kogusega KarS § 184 mõttes. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav andnud ütlusi selle kohta, et tõepoolest omandas narkootilist ainet fentanüül Linnahalli juures Volodja-nimeliselt isikult ning narkootiline aine oli mõeldud tema isiklikuks otstarbeks. Siinkohal selgitab kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et I. Neilikul oleks arsti ettekirjutus fentanüüli omandamiseks ja tarvitamiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et I. Neilikul puudus seaduslik alus suures koguses narkootiliste ainete käitlemiseks ning suures koguses narkootiliste ainete omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik KarS § 184 lg 1 mõttes. Eelmärgitud asjaolude esinemisel tuleb möönda, et kohtueelsel menetlusel on I. Neiliku käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ja I. Neiliku tegevus on õigesti kvalifitseeritud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena, so KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu IGesitanud tsiviilhagi 30 euro nõudes, mis sisaldab varastatud eseme, so lööktrelli väärtust. Kannatanu KO on esitatnud tsiviilhagi 65 euro nõudes, mis sisaldab varastatud esemete, so lööktrelli Makita, nurklihvija Makita ja spordikoti väärtust. Kannatanu HR Restauraator OÜ on esitanud tsiviilhgi 500 euro nõudes, mis sisaldab varastatud esemete, so betoonlihvija Bosch ja betoonlihvija Flex väärtust, vastavalt 300 eurot ja 200 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele kuuluvad esemed varastas I. Neilik. Seega tuleb asuda seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju esitatud tsiviilhagide ulatuses. Kohtu hinnangul on varalised kahjud tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahjude tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista I. Neilikult kannatanute kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel kahetsust avaldanud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt ega pea seda siiraks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest viiel korral ja menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda erinevate varavastaste kuritegude ja avaliku korra vastase kuriteo toimepanemises 10 päeva jooksul. Kõigil kordadel on ta kinni peetud ja sellele järgnevalt toime pannud uue süüteo, Sellele järgnevalt on ta toime pannud esimese astme rahvatervisevastase kuriteo ning pärast kriminaalasja kohtusse saatmist on ta vahistatud uue esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise kahtlustusega. Selline käitumine viitab kohtu arvates järjekindlale teadvale õigusvastasele käitumisele ja igasuguse kahetsuse puudumisele.

Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 215 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. KarS § 266 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. KarS § 184 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 1 kuni 10 aastat. Eelnevast nähtub, et seadusandja on osade süüdistatavale inkrimineeritavate süüteokoosseisude puhul ette näinud karistusena rahalise karistuse, mistõttu tõusetub vältimatult küsimus, kas I. Neiliku puhul on võimalik karistusena kohaldada rahalist karistust. Märgitule hinnangu andmisel tuleb osutada, et I. Neilik on kohtueelses menetluses ja ka kohtus andnud kestvalt andnud ütlusi, mille kohaselt tal alaline töökoht ja sissetulek puuduvad. Ühtlasi võimaldavad I. Neiliku ütlused järeldust, et legaalseid elatusvahendeid hangib ta taara ja metalli korjamisest. Samas on Maksu- ja Tolliameti andmetel tuvastatud, et tema täiesti legaalseks sissetulekuks 2011 aastal oli vaid 276 eurot. Muu legaalse sissetuleku puudumisele aga viitavad süüdistatava poolt järjestikused varavastase iseloomuga kuritegude toimepanemised. Kohtu arvamuse kohaselt pole võimalik sellist elatusvahendite hankimise viisi pidada püsivaks ja piisavaks ning eeltoodu tähendab seda, et rahalise karistusega tekkivat kohustust oleks I. Neilikul kindla töökoha ja sealt saadava igakuise töötasu puudumise tõttu pea võimatu täita. Seega on rahalise karistuse kohaldamine on tema puhul välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurust. Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemise eest, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe episoodi, so varguse katse ja varguse toimepanemist. Varguse katsega kannatanule kahju ei tekkinud, kuna varastatu tagastati kauplusele rikkumata kujul. Lõpuleviidud varguse puhul tekitati erinevatele kannatanutele kahju aga 595 euro suuruses summas. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kuigi väikese kahjuga. Samas evib tähendust, et süüdistatava käitumises sisaldub ka kaks kvalifitseeritavat asjaolu, mis vaieldamatult muudab kahtlustatava süü suuremaks. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et asjaolusid arvestades on võimalik mõista I. Neilikule karistus küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust alamääras või alammäära lähedasena. Karistuse määra valikul KarS § 266 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus samuti süü suurusest ning ka sellest, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tuvastamist leidnud süüdistatava õigusvastase käitumisega kannatanule varalise kahju tekkimine. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja talle on võimalik mõista karistus KarS § 266 lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Karistuse määra valikul KarS § 215 lg 2 p-s 1 - KarS § 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus samuti I. Neiliku süü suurusest. Ka siinkohal tuleb tuleb osutada sellele, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tuvastamist leidnud süüdistatava õigusvastase käitumisega kannatanul kahju tekkimine. Peale selle jäi süütegu süüdistatava tahtest olenemata põhjustel katse staadiumisse, mis tingib ka oluliselt süü suuruse vähenemise. Seega pole ka kõnealuse episoodi puhul süüdistatava süü kuigi suur ning kohus peab võimaliks mõista süüdistatavale karistuse KarS § 215 lg-s 2 – KarS § 25 lg-s 2 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Karistuse määra valikul KarS § 184 lg 1 järgi võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse ebaseaduslikult omandatud ja vallatud narkootilise aine kogust tervikuna, sellega rünnatud õigushüve olulisust, samuti seda, et süüdistatavat ei ole varem rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest karistatud ning vaatamata sellele, et kuigi I. Neilik realiseeris oma tegevusega KarS § 184 lg 1 koosseisu, pole süüdistatava süü nii suur, et peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja esimese kolmandiku piires.

Liitkaristuse mõistmisel peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatav pani toime erinevaliigilisi kuritegusid, so varavastaseid kuritegusid, kuriteo vara vastu tervikuna, avaliku korra vastase kuriteo ja rahvatervisevastase kuriteo. Selliste tegudega kahjustas ta erinevaid õigushüvesid, mis viitab süütegude toimepanemise erinevale tahtlusele ja süüdistatava jaoks väljakujunenud tavapärasele käitumise õigusvastasusele. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude eest mõistetavad karistused tuleb kuritegude kogumis liita KarS § 64 lg 1 alusel, kohaldades põhimõtet, mille kohaselt suurendatakse raskeimat üksikkaristust. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada süüdistatava jaoks kergemat karistuste liitmise viisi, mille kohaselt loetaks kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega, kuivõrd ükski inkrimineeritav tegu ei ole toime pandud sama tahtluse või eesmärgiga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võeti I. Neilikult tema kinnipidamisel 12.11.2012 ära sularaha 190 eurot. Eelmärgitud rahasumma arestiti konfiskeerimise tagamiseks Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 30.01.2013 määrusega. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kaasuse asjaoludest tulenevalt ei ole käesoleval juhul küsimust selles, et arestitud rahasumma näol on tegemist I. Neilikule kuuluvate rahaliste vahenditega. Nii on I. Neilik kohtueelsel menetlusel selgitanud, et tema juurest leitud raha näol oli tegemist metalli müümisest saadud rahaga, mida oli kuu aega kogunud ja mis oli osaliselt, so 150 euro suuruses summas mõeldud üüriarve tasumiseks. KarS § 831 lg 1 alusel vara konfiskeerimisel tuleb pidada silmas, et vara konfiskeerimiseks kõnealuse õigusnormi alusel tuleb tõendada selle vara pärinemine konkreetsest kuriteost (RKKKo nr 3-1-1-73-10 p 9.2). Kohtu hinnangul on ka see tingimus käesoleval juhul täidetud ja nii tuleb möönda I. Neiliku rahaliste vahendite pärinemist konkreetsest kuriteost. Siinkohal tuleb osutada, et kohtueelsel menetlusel on I. Neilik avaldanud, et soetas narkootilist ainet fentanüül samal päeval 5 fooliumvoldikut ning neist ühe tarvitas ta ise ära. Samal ajal puuduvad kriminaaltoimiku materjalides igasugused andmed ja viited, et I. Neilikul oleks tema kinnipidamisel tuvastatud narkojoove või et esineksid muud viited tema vahetule, sh ka samal päeval narkootilise aine tarbimisele. Seega väited tema kinnipidamisega samal päeva narkootiliste ainete tarvitamisest on paljasõnalised ja legaalse sisetulekuta isikul 190 euro suuruse rahasumma olemasolu koostoimes temalt leitud narkootilise aine ning selle kogusega, millest jätkuks ca 58le isikule, viitavad rahaliste vahendite päritolule rahvatervisevastasest süüteost. Teiseks, kuigi süüdistatav on kohtueelsel menetlusel avaldanud, et kogu temalt leitud ja äravõetud narkootiline aine oli tema enda tarbeks, siis kõrvale ei saa jätta seda, et kooskõlas kohtupraktikaga jätkunuks I. Neilikult äravõetud narkootilist ainet ca 58le isikule. Kuivõrd süüdistatav väitis, et see kõik oli vajalik tema jaoks üheks ööpäevaks, siis kogu kõne all oleva koguse äratarvitamisel oleks ilmselgelt ära langenud ka kriminaalmenetluse alus. Seega pole süüdistatava väited ka selles osas eluliselt usutavad. Käesoleval ajal on süüdistatav vahistatud teises kriminaalmenetluses seoses tema kahtlustamisega KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning tema juurest leiti taas suures koguses narkootilist ainet, mille kogus kokkuvõttes ületas menetletavas kriminaalasjas ära võetud kogust. Kohus asub seisukohale, et teatud juhtudel tuleb isiku õigusvastasele käitumisele hinnangu andmisel arvestada ka süüteo toimepanemisele eelnenud ja järgnenud käitumisaktidega ning süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisele järgnenud ajal aset leidnud samalaadne õigusvastane käitumine viitab üheselt süüdistatava jätkuvale narkootiliste ainete õigusvastasele käitlemisele sissetulekute saamiseks. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava juurest leitud ja äravõetud sularaha puhul on tegemist KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisega saadud varaga ning see vara kuulub KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerimisele ja KarS § 85 lg 1 andmisele riigi omandisse. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista täies ulatuses nii määratud kaitsjale makstud tasu, ekspertiisitasu kui ka sundraha. Kohus möönab, et kriminaaltoimiku materjalide kohaselt süüdistataval töökoht ja ka muud legaalsed sissetulekud puuduvad ning osaliselt saab süüdistatav elatusvahendeid taara ja metalli korjamisel teel, ent märgitust sõltumata puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Esmalt ei saa jätta märkimata, et kuritegude toimepanek on olnud I. Neiliku enda vaba valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulud.

Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda otsustavalt eitada. I. Neilik on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod annavad aluse üheseks järelduseks, et I. Neiliku varavastastele kuritegudele on lisandud rahvatervisevastased kuriteod. Seega on I. Neilik käitumine muutunud negatiivses suunas. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet I. Neiliku resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna I. Neiliku kanda. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetlusekulude osade kaupa tasumist või ka nende kulude ajatamist. Analüüsides käesoleva kaasuse asjaolusid, samuti seda, et süüdistatavale mõistetakse käesoleva otsusega pikemajaline tähtajaline vangistus, leiab kohus, et menetluskulude osade kaupa tasumiseks või nende kulude ajatamiseks alus puudub. Nimelt on käesoleva kriminaalmenetluse raames on korduvalt tõdetud, et süüdistataval töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad. Seega võimalik menetluskulude osade kaupa tasumise või nende ajatamise kohaldamine ei avaldaks mõju süüdistatava majanduslikule seisundile, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude osade kaupa tasumist või ajatamist.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.