Kohtulahend

tollipunkti asitõendite ja hävitamisele kuuluvate kaupade laos asuvad 600 sigaretti Next ja 800 sigaretti Bond.

SÜÜDISTUS

M.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellele on Maksu – ja Tolliameti 10.07.2011a. ja 17.07.2011.a otsustega kohaldatud väärteokaristust kauba ebaseadusliku Eestisse toimetamise eest Tolliseaduse § 73 lg 1 alusel ja karistatud rahatrahvidega, 17.03.2012.a. kella 20.00 ajal sisenes tollikontrollist kõrvale hoidudes ja Tolliseaduse §-des 37 lg 2 ja 47 lg 1 sätestatud kirjaliku tollideklaratsiooni esitamise kohustust rikkudes läbi Luhamaa tollipunkti Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile sõiduautoga xxxxxxxxxxxxx r/m xxxxx, mille salongi ventilatsioonisüsteemi sisse oli lisaks aktsiisivabalt sisseveoks lubatud kogusele, peidetud 600 sigaretti Next ja 800 sigaretti Bond – kokku 1400 Venemaa maksumärkidega sigaretti. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 57 lg 1 kohaselt on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti. Seega M.V, deklareeritava kauba toimetamisega üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes ja seda deklareerimata jättes, isikuna, kellele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, pani toime KarS § 391 lg 1 järgi salakaubaveona kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus KarS § 391 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest M.V-le karistuseks 2 kuud vangistust, mida KarS § 73 lg-te 1, 3 ja 4

2 (3)

alusel ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti tuleb KarS §-de 391 lg 4 ja 83 alusel konfiskeerida hävitamiseks Luhamaa tollipunktis hoiustatud 600 sigaretti Next ja 800 sigaretti Bond – kokku 1400 Venemaa maksumärkidega sigaretti. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai M.V kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus kohtuistungil nii toimepandu teo kvalifikatsiooni kui ka selle eest mõistetava karistusega. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist ja otsuse kuulutamisest. Süüdistatav selgitas, et tema rahalised võimalused ei võimalda menetluskulusid tasuda täies ulatuses, süüdistatav taotles menetluskulude vähendamist ja võimaldada menetluskulude tasumist osadena 1 aasta jooksul. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kuna M.V on üles näidanud head tahet menetluskulude tasumise osas, kuid tema rahalised võimalused seda ei võimaldada, on põhjendatud nii menetluskulude vähendamine kui ka nende tasumise võimaldamine 1 aasta jooksul. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et M.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 391 lg 1 järgi ning mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KarS § 83 lg 2, mille kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja KarS § 391 lg 4, mille kohaselt kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule, konfiskeerib kohus hävitamiseks Luhamaa tollipunktis hoiustatud 600 sigaretti Next ja 800 sigaretti Bond – kokku 1400 Venemaa maksumärkidega sigaretti. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad M.V-lt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsjale makstud tasu 138,80 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 palga alammääras so 480 eurot. KrMS § 180 paragrahvi lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades M.V majanduslikku olukorda, vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat sundraha poole võrra ja mõistab süüdistatavalt välja 240 eurot sundraha. Sundrahast 240 eurot jätab kohus riigi kanda. Kohus leiab, et põhjendatud on taotlus menetluskulude tasumiseks osadena 1 aasta jooksul. Kohus leiab, et süüdistatavale käib menetluskulude tasumine seaduse sätestatud tähtaja jooksul üle jõu, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Heiki Kolk kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.