Kohtulahend

kriminaalasi nr 1-13-2387, K.E, sundraha ja menetluskulud“.

Esitatud süüdistus: K.E’it süüdistatakse selles, et tema 20.08.2012 kella 20.30 paiku aadressil XXX, Tallinn asuvas korteris, olles alkoholijoobes, surus oma abikaasa NL’i vastu seina ise samal ajal käega viimase rinnakorvi ülemisele osale vajutades ning põhjustas seeläbi N. L ’ile füüsilist valu. Samuti tema, 26.08.2012 kella 18.00 paiku aadressil XXX, Tallinn asuvas korteris, olles alkoholijoobes ning kuuldes, et NL soovib kutsuda politsei, haaras käega kinni NL’il kaelast ning pigistas, millega põhjusta viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi: punetus ja marrastus kaela paremal ja vasakul poolel. Samuti tema, 15.03.2013 kella 18.17 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, lõi tekkinud tüli käigus ühe korra lahtise käega näopiirkonda oma abikaasat NL’it ning lükkas õla piirkonnast, mille tulemusel NL lõi oma pea vastu seina ära ning tundis selle tagajärjel füüsilist valu. Seega pani K.E toime valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuritegu. Samuti tema, 20.08.2012 kella 20.30 paiku aadressil XXX, Tallinn asuvas korteris, olles alkoholijoobes ning surunud oma abikaasa NL’i ühe käega vastu seina, surus oma teise käe rusikasse ja hoidis seda NL’i pea kohal ning ähvardas NL’it tapmisega, samuti sellega, et lööb viimase pea katki. Arvestades K.E alkoholijoovet, agressiivset käitumist ning NL’ile vahetult enne ähvardamist füüsilise valu põhjustamist, samuti seda, et K.E on juba varasemalt mõistetud süüdi (27.01.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-1013854) NL’i suhtes füüsilise vägivalla kasutamises, võttis NL K.E ’i poolt väljaöeldud ähvardusi reaalselt ning tal oli alus karta ähvarduste täideviimist. Samuti tema, 15.03.2013 kella 18.17 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, ähvardas tekkinud tüli käigus ja peale vägivalla kasutamist oma abikaasa NL’i suhtes, viimast tapmisega. Arvestades K.E alkoholijoovet, agressiivset käitumist ning asjaolu, et K.E on juba varasemalt mõistetud süüdi (27.01.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-10-13854) NL’i suhtes füüsilise vägivalla kasutamises, võttis NL K.E ’i poolt väljaöeldud ähvardusi reaalselt ning tal oli alus karta ähvarduste täideviimist. Seega pani K.E toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, so KarS § 120 järgi kvalifitseeritud kuritegu.

Samuti tema, 26.08.2012 kella 17.30 paiku aadressil XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, haaras oma abikaasal NL’il ühe käega kinni parema käe randmest ning pigistas, teise käe surus rusikasse ning hoidis seda NL’i pea ees justnagu kohe lööma hakates ning nõudis samal ajal NL’i käest raha, mille ta ise oli eelnevalt NL’i kätte andnud igapäevaste kulutuste katteks, alkoholi ostmiseks ning ähvardas tapmisega, kui viimane talle raha ei anna. NL’il õnnestus oma käsi K.E ’i käest välja tõmmata, kuid koheselt haaras viimane NL’il uuesti käest kinni ning jätkas tapmisähvarduste saatel alkoholi ostmiseks raha nõudmist. Kui NL’il õnnestus ennast K.E ’i haardest vabastada ning sulgeda tualettruumi ja politsei hädaabinumbrile helistada, kuulis viimane seda ning lahkus korterist. Umbes poole tunni pärast, so kella 18.00 paiku, naasis K.E eelpoolnimetatud aadressile ning hakkas uuesti tapmisähvarduste saatel NL’ilt raha nõudma. Oma tegevusega põhjustas K.E kannatanu NL’ile hirmu oma elu ja tervise pärast, samuti füüsilist valu ja tervisekahjustusi: parema käe randmel hematoom, vasaku käe II ja III sõrmel kriimustused. Seega pani K.E toime oma tõelise või oletatava õiguse teostamist ebaseaduslikus korras, mis on olnud seotud vägivalla ja sellega ähvardamisega, so KarS § 257 järgi kvalifitseeritud kuritegu. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 121 sätestatud kuritegude toimepanemise eest 1 aasta pikkuse vangistusega KarS § 120 sätestatud kuritegude toimepanemise eest 5 kuu pikkuse vangistusega KarS § 257 sätestatud kuritegude toimepanemise eest 8 kuu pikkuse vangistusega KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, seega mõista liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata nimetatud karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.17.03.2013, so 3 päeva. Seega kandmata karistuse pikkus on 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Prokuröri abi palub kohtul süüdistatavale karistus tingimisi kohaldamata jätta vastavalt KarS § 74 lõikele 1 ning kohaldada tema suhtes 3 aasta pikkust katseaega vastavalt KarS § 74 lõikele 3. Samuti kohustada süüdistatavat täitma järgmisi KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 nimetatud kohustusi:

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda

sotsiaalabiprogrammis. K.E määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et K.E poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb K.E-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. K.E pani toime II astme kuriteod, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja koopiakulu. K.E-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 232,80 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. K.E kaitsjale tehti kriminaalasja materjalidest koopia, koopiakulu on 0,90 eurot. Seega tuleb Cristo Krügerilt välja mõista menetluskulu 233,70 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. K.E avaldas, et tal hetkel ei ole ametlikku töökohta ja ta töötab juhutöödel; kaitsja esitas taotluse, et K.E saaks menetluskulud ja sundraha tasuda pikema aja jooksul, prokurör nõustus kaitsja taotlusega. Kohus leiab, et K.E võib menetluskulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõendina võetud 3 CD plaati kõnesalvestustega. Kohtu hinnangul võib CD plaadid otsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.