Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus
nr 1-13-2668 (kohtueelses menetluses nr 13284000015) riik versus Toomas A.V jaD.K kohtuistung kokkuleppemenetlus es
Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör
kohtunik Kalev Kuningas Kätlin Omel Merike Tikk
Süüdistatav
Toomas A.V (isikukood XXX ; elukoht xxxx xxx xx -x xxxx-xxxxxxx xxxxxxxxxx ; ei tööta; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 8, 9- § 22 lg 2 järgi advokaat Raul Tosmann
Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja
D.K (isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht xxxx xxx xx-x xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi advokaat Raul Tosmann
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused s üüs ja karistamises
endale töökoha, 2) alluma ettenähtud ravile; tühistada D.K ile tõkendina kohal datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (4 kuud vangistust = 2 tundi x 120 päeva), s.o üldkasuliku tööga 240 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 12 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §- s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et D.Kpeab jätkama hariduse omandamist või otsima endale töökoha. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustusena määrata, et D.K peab alluma ettenähtud ravile. Toomas A.V on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 2013. a jaanuari lõpus xxxxxxxxxxx xxxx -xxxxxxxxx xxxx xxx xx-x kihutas oma 16-aastast poega D.Ki varastama kusagilt mootorsae, kuna temal oli sellele juba ostja olemas. Saadud tulu pidid nad jagama pooleks. Peale sellist veenmist läks D.K koos 13-aastase A.L`iga ühel päeval 2013. a jaanuari lõpus kella 06 paiku xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx asuvasse xxxxx xxxx elumajja ja varastas sealt R.J. kuuluva mootorsae Partner 351CCS, väärtusega 65 eurot. Toomas A.V tegu on talle kvalifitseeritud KarS § § 199 lg 2 p 8, 9 - § 22 lg 2 järgi võõra vallasasja äravõtmisele kihutamisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. D.Ki on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, isikute grupis koos 13-aastase A.L. ühel päeval 2013. a jaanuari lõpus kella 06.00 paiku sisenes ilma loata xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx asuvasse xxxx xxx elumajja ja varastas sealt R.J.le kuuluva mootorsae Partner 351CCS, väärtusega 65 eurot. D.K i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi grupis võõra vallasasja äravõtmise na selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt.
Süüdistatava Toomas A.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,60 eurot Süüdistatava D.Ki kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,60 eurot Toomas A.V ja D.Ki kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi tasu suurus 21,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määra takse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 m enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsi aliseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades D.Ki alaealisust ning tal rahaliste vahendite puudumist, tuleb tema sundraha vähendada ja välja mõista 100 eurot. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Toomas A.V -lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 480 eurot , õigusabi tasu 68,40 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb D.Kilt või temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 100 eurot, õigusabi tasu 68,40 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg -le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
Kalev Kuningas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.