1-12-6026
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-12-6026
Kohtukoosseis
Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Heiki Grünberg’i süüdistuses KarS § 141 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 266 lg 1 järgi Harju Maakohtu 07. jaanuari 2013. a otsus üldmenetluses
Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus
Kaitsja
Süüdistatava Heiki Grünberg’i kaitsja advokaat Argo Küünemäe Anneli Lumiste Heiki Grünberg, isikukood 37708140213, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXXXXX, elukoht: XXXXXXX töökoht: XXXXXXX, tõkend: KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 12.03.201214.03.2012.a., alates 14.03.2012.a. kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld; Varem kriminaalkorras karistamata Advokaat Argo Küünemäe
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav
päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
2(13)
kogumiseks vastu enne, kui kõik kohtumenetluse poolte esitatud tõendid olid uuritud. Samuti rikkus kohus oluliselt menetlusnorme sellega, et ei järginud KrMS § 297 lg 2 sätestatut, mis sätestab, et kohtumenetluse pool peab taotluses põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. Prokuratuuri taotlusest ei selgu, miks prokuratuur ei ole kõiki kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada saanud ehk miks see ei olnud varem võimalik. Kindlasti kuulub nende asjaolude juurde fakt, et süüdistatav on perekonnainimene ja elab koos elukaaslase ja alaealise lapsega kannatanu naaberkrundil, mis oli eeluurimisele kogu aeg teada. Uurimisasutus ei ole eeluurimise käigus aga pidanud üldse vajalikuks süüdistatava elukaaslast üle kuulata ametlikult, kes on eeluurimisele teatanud H. Grünbergi alibist. Kohtulikul uurimisel on prokuratuur jätnud aga mulje, et K K poolt väljendatu on prokuratuurile teadmata ja uus. Samuti on prokuratuuri väide, et süüdistatav on kohtueelsel uurimisel eitanud kannatanu kinnistul viibimist, lausvale. Süüdistatav on kohtueelses menetluses kinnitanud, et ei ole kunagi viibinud kannatanu eramus. Taotluses on esimesed kaks küsimust suunatud kannatanu ja süüdistatava DNA tõepära suhte väljaarvutamisele. Süüdistusakti kohaselt oli prokuratuurile teada, kes on asjas kannatanu ja kes süüdistatav ning prokuratuur oleks saanud juba kohtueelsel uurimisel esitada eelnimetatud tõepärasuhte küsimused eksperdile, mida aga ei tehtud. Taotluses toodud täiendava ekspertiisi vajadus kohtumenetluses on ilmselgelt hilinenud ja taotluses puuduvad ka põhjendused, miks prokuratuur ei ole nende kogumist varem taotlenud ehk miks neid ei saanud varem teha. Maakohus ei ole taotlejalt ka selgitust nõudnud, millega on rikkunud KrMS § 297 lg 2 sätestatut. Samuti ei olnud menetlusosalised veel ka süüdistavat küsitlenud, et välja selgitada, kas ja millal süüdistatav kannatanu kinnistul ja eramus viibinud on või ei ole ning mis asjaoludel. Prokuratuur ega ka kohus ei teadnud veel (enne taotluse esitamist), kas süüdistatav kinnitab, et käis kannatanu kinnistul talle kuuluvat kassi otsimas või mitte? Kaitsja juhtis nimetatud asjaoludele ka kohtu tähelepanu 24.09.2012. a istungil, kuid kohus jättis kaitsja poolt toodu tähelepanuta ja asus põhjendamatult ning lubamatult süüdistuse poolele, millega rikkus menetluse võistlevuse printsiipi ja täiendavate taotluste esitamise aja määratlust kohtumenetluses. Seega tuleb eelnimetatud täiendav ekspertiisiakt nr 12E-GE1053 (03.12.2012. a) jätta tõendite kogumist välja, kuna selle kogumisel on oluliselt rikutud menetlusnorme.
4(13)
autoga. Õlut ja siidrit ostis süüdistatav selleks, et koos elukaaslasega tähistada diivani ostu, mille oli enne tanklas käimist Lääne-Virumaalt ostnud ja autoga koju toimetanud. Kuna see oli ainuke periood, kui tunnistaja ei olnud õhtusel ajal koos süüdistatavaga, siis pidas kohus vajalikuks poetada sündmus just sellesse perioodi. See aga ei ühti kuidagi sündmuse teiste oluliste asjaoludega ehk vajadusega valgustada kannatanu tuba lambivalguse ja taskulambiga. Kui kohtu arvates oli väljas juba pime ja valitses vajadus taskulambi järele, siis pidi sündmus toimuma vähemalt kella 24.00 paiku või hiljem. Tunnistaja K K kinnitas kohtus, et pärast seda kui süüdistatav oli ostnud õlut ja siidrit, istusid nad kodus, rääkisid juttu ja kella 23.00-23.30 paiku läksid magama. Samuti ei ole eluliselt usutav, et pärast seda kui süüdistatav oli tanklast õlut ja siidrit ostnud, tarbis süüdistatav tanklas koheselt õlut ja istus joobnuna autorooli, et koju sõita. Süüdistatava karistusregistrist nähtub, et isik ei ole varem karistatud ja puuduvad igasugused andmed, et süüdistatav oleks mingitki moodi hälbiva või õigusvastase käitumisega silma paistnud. Seega puuduvad ka igasugused eeldused, et süüdistataval oleks olnud vajadus ja komme tarvitada autoga sõites alkoholi. Samuti, kui elukaaslased otsustasid koos midagi tähistada, siis miks pidi süüdistatav eelnevalt nurga taga õlut jooma hakkama ja siis purjuspeaga autoroolis koju sõitma ja andma elukaaslasele üle järelejäänud siidri. Eelöeldu ei ole kuidagi loogiline ja eluliselt usutav. Samuti ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks autoroolis sõites või enne koju jõudes olnud alkoholi tarvitanud. Samuti kinnitas tunnistaja K K , et on süüdistatavaga 11 aastat koos elanud, neil on alaealine laps ja elavad regulaarset suguelu. Seega on maakohtu otsuses toodud põhjendused, mis peaksid kuidagiviisi sündmust toetama otsitud, ebaloogilised, eluliselt mitteusutavad ja objektiivsete asjaoludega mittekooskõlas (päevavalgus 10.07.2012. a kella 22.00 paiku).
5(13)
vastuolus ja vasturääkivad. Näiteks märgib ekspert 03.11.2011. a. a läbiviidud ekspertiisiaktis nr 11E-GE0767 p-s 1, et nimetatud kolmes proovis saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult, kelleks on kannatanu. Samas on ekspert 22.02.2012. a läbiviidud ekspertiisi aktis nr 12E-GE0124 arvamuse p-s 4 märkinud, et ülejäänud kriminaalasja raames määratud DNA ekspertiisi käigus (vt ekspertiisiakt nr 11E-GE0767) analüüsitud proovidest määratletud DNA profiilid ei ole usaldusväärselt seostatavad süüdistatava võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Ehk kuigi ekspert esimeses ekspertiisiaktis leiab, et kolmas proov kopsikult näitab täisprofiili ja on pärit üksnes ühelt isikult, kelleks on kannatanu, leiab ekspert 22.02.2012. a ekspertiisis, et see proov ei ole süüdistatavaga usaldusväärselt seostatav. Seega eksperdi poolt ühele ja samale proovile on erinevates ekspertiisides antud erinev järeldus ehk tulem. 03.11.2011. a läbiviidid ekspertiisiaktis nr 11E-GE1016 aga on viie isiku osas läbi viidud DNA ekspertiis ja ekspert on asunud järeldusele, et DNA profiilid ei ole usaldusväärselt seostatavad sündmuskohalt võetud proovidega. Alljärgnevalt toob kaitsja välja tabeli, millelt on näha, et sündmuskohalt leitud DNA proovid ühtivad Heiki Grünbergi DNA profiiliga samapalju kui H K või H S DNA proovidega. H K viibimine kannatanu eramus on tuvastatud, kuid mitte H S viibimine. Oma järeldustes on ekspert aga asunud samade asjaolude juures erinevates ekspertiisiaktides erinevatele seisukohtadele. Kui Heiki Grünbergi osas nimetab ekspert kolme erinevat tulemi varianti (ei saa välistada, ei saa kindlalt välistada, ei ole usaldusväärselt seostatavad),siis näiteks H K ja H S osas jõuab ekspert tulemini, et DNA profiilid ei ole usaldusväärselt seostatavad. Samas on alltoodud tabelist üheselt jälgitav, et nimetatud isikute alleelid sisalduvad pea kõikides väljatoodud proovides, kuid eksperdi järeldused võrreldes süüdistatavaga on erinevad. Kuna H K ja H S alleele sisaldub samuti kõikides 22.02.2012. a ekspertiisiaktis toodud tabeli proovides, siis on ka kohtu poolt esiletoodud tõenäosuse määr samane või vähemasti sarnane süüdistatava omaga. Seega jääb arusaamatuks, kuidas ekspert on nimetatud isikute DNA alleelide esinemise puhul proovides jõudnud erinevatele järeldustele ja kuidas kohus annab tõenäosuse määrale sellise arusaadava kaalu, mis selgelt eristaks süüdistatava ja H K ning H S DNA alleelide ja tõenäosuse vahetegemise? Maakohus on põhjendamatult jätnud otsuses eelnimetatud võrdluse analüüsimata ja ümber lükkamata viidates üksnes asjaolule, et kohus ei ole võimeline iseseisvalt tegema järeldusi ekspertiisiaktide osas. Kaitsja leiab, et tabelis väljatoodud võrdluse analüüsimiseks ei ole vaja selliseid oskusi, mis vajaksid eriteadmisi. Lihtne alleelide võrdlus näitab nimetatud isikute DNA sarnasust sündmuskohalt leitud DNA proovidega. Kaitsja leiab, et kui kohtul jäi midagi arusaamatuks või kohus ei ole võimeline ekpertiiside osas järeldusi tegema, siis oli kohus kohustatud kohtuliku uurimise käigus kõrvaldama kõik vastuolud ja kahtlused ning määrama täiendava ekspertiisi tuginedes KrMS § 295 ja 297. Kriminaalasjas on tehtud DNA analüüsid ka Kaido Roosimägi ja H P osas ja ka nende isikute DNA alleelid esinevad võrdlusel DNA proovidega, mis leiti sündmuskohalt. Seetõttu on eksperdi poolt väljatoodud järeldused - ei saa välistada, ei saa kindlalt välistada, ei ole usaldusväärselt seostatavad – sellise ebamäärase ja kahtlusi tekitava astmega, mis ei luba neid võtta kui selgepiirilisi järeldusi, millele tuginedes saaks väita, et kõik kahtlused süüdistatava süü tõendatuse osas on kõrvaldatud.
Proov
D3S1358
vWA
D2S1338
D8S1179
E N ’i võrdlusproovist määratletud DNA profiil: Z110356 14,16 15,18 10,13 18,25 12,14 30.2,32.2 16,21 Heiki Grünberg’i võrdlusproovist määratletud DNA profiil: Z120138 14,15 17,19 11,12 17,24 12,13 30,31.2 13,17 H K võrdlusproovist määratletud DNA profiil: Z110556 15,18
11,13 19,20 11,14 30,31 15,18
FGA
AMEL
13,14
6,8
22,23
X
13,14.2 6,9.3 24,26
X,Y
14,15
X,Y
7,9.3 20,25
6(13)
H S võrdlusproovist määratletud DNA profiil: Z110554 15 18,19 11,14 17,23 13,14 30,31
13,14 7,8 21,23 X,Y Segaprofiil peamise DNA profiiliga, mis langeb kokku Heiki Grünberg’i võrdlusprofiilist määratletud DNA profiiliga: A113750 14,15 15,16,
11E-GE0767 16,17 17,18, 11,12 17,24 12,13, 30,31.2 13,14, 13,14, 6,7, 23,24,
14,15 15,17 14.2 9.3
Segaprofiilid, milles on olemas kõik Heiki Grünberg’il ja E N ’il esinevad alleelid: A113741 14, 15, 14,15, 10,11, 17,18, 12,13, 30,30.2, 13,15,
11E-GE0767
16,17, 12,13 (19), 14,15 31,31.2, 16,17, 14.2 8,9.3 23,24, 18,19 24,25 32.2 (20),21 (25),26 A113747 14, 15, 15,17, 10,11, 17,18, 12,13, 30,30.2, 13,(14), 13, 14, 6,8, 20,22, X,Y 11E-GE0767
18,19 12,13 24,25 14,15 31.2,32.2 16,17, 14.2 9.3 23,24,
A113746 14, 15, 15,16, 10,11, 17,18, 12,13, 30,30.2, 13,16,
11E-GE0767 16,(18) 17,18, 12,13 24,25 14 14.2 9.3 24,26 31.2,32.2 17,18,
21,(22) A113748 14, 15, 15,17, 10,11, 17,18, 12,13, 30,30.2, 13,16,
11E-GE0767
18,19 12,13 24,25 14 31.2,32.2 17,21 14.2 9.3 24,26 A113749 14, 15, 15,17, 10,11, 17,18, 12,13, 30,30.2, 13,16,
11E-GE0767
18,19 12,13 24,25 14 31.2,32.2 17,20, 14.2 9.3 24,(26)
A113756 14, 15, 15,17, 10,11, 17,18, 12,13, 30,30.2, 13,16,
11E-GE0767
18,19 12,13 24,25 14 31.2,32.2 17,(21) 14.2 9.3 24,26
Maakohus on süüdimõistvas otsuses tuginenud üksnes eelnimetatud ekspertiisiaktile ehk ühele tõendile. Seega oleks maakohus pidanud eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe kaudselt süüdistava tõendi uurimisel tõstatatuid kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Kuna süüdistatav oli käinud kannatanu kinnistul oma kassi otsimas ja puudutanud kannatanu välisukse linki, siis on ainuvõimalik, et kannatanu või nende isikute vahendusel, kes olid käinud kannatanu kinnistul või kelle osas oli kriminaalasjas tehtud DNA ekspertiis, kandus süüdistatava DNA vahendatud ülekande teel (sekundaarne ülekanne) kannatanu eramus olevatele esemetele. Eelöeldut peab võimalikuks ka ekspert 01.12.2012. a ekspertiisiaktis. Samuti on senises kohtupraktikas aktsepteerivaks peetud vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul tuginemist vaid otsestele tõenditele – täpsemalt öeldes ütlustele. Isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks on olemas piisavalt võimalusi. Kannatanu eramust leitud DNA, mille osas on ekspert asunud seisukohale, et leitud DNA kuulumist süüdistatavale ei saa välistada või ei saa kindlalt välistada või ei ole usaldusväärselt seostatavad on äärmiselt teoreetilise tõenäosusega ja sisaldab endas üksnes kahtlusi ning tegemist on tõendite põhiliigituse kohaselt tõendiga, mis täiendava liigituse kohaselt kuulub kaudsete tõendite hulka. Kannatanu ega ka ühegi tunnistaja ütlused eelnimetatud kahtlusi ei kinnita. Vastupidi, süüdistatava ja tunnistaja K K ütlused kummutavad süüdistusaktis toodu. KrMS § 7 lg-s 3 sisalduvast kriminaalmenetlusõiguse põhimõttest lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlussüüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks.
kinnitanud, et kannatanu oleks kunagi, ei vahetult pärast sündmust ega ka hiljem maininud, et ründaja oleks teda vägistanud, püüdnud vägistada või seksuaalselt kuidagi ahistanud. Tunnistaja M L on kohtuistungil väitnud, et kannatanu oli ajas, isikus, kohas ja situatsioonis orienteeritud. Kannatanu oli tunnistajale väitnud, et tema kallal oli toime pandud seksuaalset vägivalda. Sündmus oli toimunud öösel. Kuidas kannatanu seksuaalset kallaletungi kirjeldas, tunnistaja ei mäleta. Kannatanuga jutuajamise juures viibis ka proua, kes teda sündmuskohale kutsus. Vastavalt 11.09.2012. a protokollile kutsus tunnistaja M L i sündmuskohale tunnistaja K N . K N aga ei nimetanud kohtus ühegi sõnaga, et kannatanu oleks sõnagagi nimetanud vägistamist või seksuaalset väärkohtlemist. Seega on arusaamatu ja ebaloogiline maakohtu väide, et eelöeldu ei sea kahtluse alla sündmuse toimumist. Olukorras, kus kannatanu kinnitab ülekuulamisel, et rääkis kõik tunnistajatele ja tunnistajad kinnitavad, et viibisid kõik koos kannatanu juures kui kannatanu sündmusest rääkis, ei ole loogiline, et tunnistajate omavahelised ütlused ja kannatanu poolt väljendatu sellisel määral erinevad. Kaks tunnistajat kinnitavad, et mingist seksuaalsest ründest kannatanu ei rääkinud vahetult pärast sündmust ega ka pärast sündmust. Fakti, et tunnistajad olid kannatanu juures, kui viimane sündmusest rääkis kinnitas istungil ka tunnistaja M L . Tunnistaja M L kinnitas istungil, et pani kiirabikaarti vägistamise sõnastuse sisse üksnes põhjusel, et hiljem kannatanut selles osas kontrollitaks. Sellest sissekandest sai aga eeluurimisasutus eelarvamuse, et ju oli ikkagi tegu vägistamise katsega ja kogu uurimine viidi läbi juba sellisel eelarvamusel, mis aga ei ühtinud kuidagi kriminaalmenetluse käigus ülekuulatud tunnistajate ütlustega. Seega on põhjendamatu ja otsitud maakohtu väide nagu oleks kannatanu rääkinud sündmusest üksnes M L ile kuna tundis piinlikust seksuaalsest tegevusest rääkides. Mis põhjustel on kannatanu poolt politseis antud ütlustesse tekkinud vägistamise ainelised asjaolud on arusaamatud, kuid on tõenäoliselt seotud prokuratuuri taotlusega, mitte kuulata kannatanut vahetult üle kohtumenetluse käigus. Kannatanu ütlused on vastuolus ka tunnistaja E S ütlustega. Kannatanu kinnitas ülekuulamisel, et viimati neljapäeval või reedel käis tal majas abis üks noor mees H K (korstnat pühkimas). Samuti kinnitas kannatanu 09.03.2012. a ülekuulamisel, et „mäletan, et päev enne minu ründamist käis Eino minu juures korstnat pühkimas“. Tunnistaja E S aga kinnitas kohtus, et nädal enne sündmust käis korstnapühkija. E.S käis neljapäeval, korstnapühkija aga teisipäeval enne seda. Eelöeldu kinnitab, et nii kohtueelse, kui ka kohtumenetluse käigus ei ole kõrvaldatud olulisi vastuolusid kohtumenetluse käigus uuritud tõendite vahel. Ka korstnat pühkinud H K DNA-d leiti kannatanu eramust nagu nähtub ülatoodud tabelist, kuigi ekspert nagu välistab selle või vähemasti seab kahtluse alla. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 07.01.2013. a otsus ja mõista süüdistatav KarS § 142 lg 1 ja 266 lg 1 süüdistuses õigeks, hüvitada süüdistatava menetluskulutused õigusabile.
Heiki Grünberg KarS § 142 lg 1 ja KarS § 266 lg 1 järgi on seaduslik ja põhjendatud ning märgib apellatsioonis esitatu kohta alljärgnevat: Kaitsja esitab oma apellatsioonis neli põhiväidet: 1) kohus rahuldas põhjendamatult prokuröri taotluse täiendekspertiisi määramiseks ja tugines seega kohtuotsuses tõendile, mille saamiseks on rikutud seadust; 2) kohus hindas ebaõigesti DNA ekspertiisiaktides väljatoodud eksperdi arvamust; 3) süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine ei ole eluliselt usutav; 4) tunnistaja M L ütlused ei ole usaldusväärsed kuna need on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega.
8(13)
Ekspertiisi määramise osas prokuratuur leiab, et antud juhul ei ole asjakohane keskenduda küsimusele kas oli põhjendatud, et kohus rahuldas prokuröri taotluse ekspertiisi määramiseks või mitte. Antud asjas, vaatamata sellele, et kriminaalasi käsitles kannatanu ja süüdistatava vahel aset leidnud intsidenti, keskendus kaitsja kohtuliku uurimise käigus põhjalikult kannatanu ja kohtualuse kasside tervist ja toitumist puudutavatele küsimustele. Kriminaalasjas ei olnud seni käsitletud selliseid koduloomade eluolu puudutavaid küsimusi ja kaitsja ei avaldanud ka ei kaitseaktis ega ka vahetult istungil, mis on sellise teemapüstituse eesmärk. Kuna kaitse küsimused puudutasid kasside liikumist kannatanu ja kohtualuse kruntide vahel, võis eeldada, et kaitse püüab kohtualuse DNA leidumist kannatanu krundil seostada kassidega. Kuna see asjaolu ei olnud eelneva menetluse käigus tõusetunud, taotleski prokurör täiendava ekspertiisi määramist. Kriminaalmenetluse seadustiku § 295 lg 1 kohaselt, kui kohus leiab, et vaidlusaluse küsimuse lahendamine nõuab mitteõiguslike eriteadmiste rakendamist võib ta määrata ekspertiisi nii kohtumenetluse poole taotlusel või ka taotluste esitamisest sõltumata ka omal algatusel. Seega ei ole kohus ekspertiisi määrates rikkunud kriminaalmenetluse norme ega ka tuginedes selles ekspertiisiaktis sisalduvale eksperdi arvamusele, tuginenud ebaseaduslikul teel saadud tõendile. Arusaamatuks jääb apellatsiooni see osa, kus vaidlustatakse ekspertiisiakte. Apellatsioonis on esitatud tsitaadid ekspertiisaktidest, kuid on jäetud täielikult tähelepanuta eksperdi kui eriteadmistega isiku poolt toodud selgitused ekspertiisiaktis kasutavatele mõistetele ja sõnastustele. Nii ei ole DNA profiil lihtsalt numbrite jada, „kus sisaldub alleele“, vaid see on uuritud lookuste alleelne koosseis. Seega olulised ei ole mitte üksnes nende numbritena väljendatud alleelide esinemine vaid see, kas ja kus lookustes need alleelid esinevad. Ekspert on aktis kasutatavate mõistete ja sõnastuste kohta lisanud aktidele ka selgitused. Nii võib selgitustest ka lugeda, et kuigi keeleliselt kõlavad „ei saa välistada“, „ei saa kindlalt välistada“ ja „ei saa teha usaldusväärseid järeldusi“ küll sarnaselt kuid DNA-ekspertiisi mõttes on neil mõistetel täiesti erinev kaal ja tähendus. On õige apellatsioonis esitatud viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-63-08, kus „kolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-97 - RT III 1998, 1, 7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Kolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas koostatud ekspertiisiarvamuses toodud ja eelpool tsiteeritud vastus - "/--/ ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi R. Pärnalt ja/või A. Kalmerilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides" ja "ei saa kindlalt välistada P. Vaherilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides" - ei ole siiski käsitatav ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust“ Siit nähtub, et Riigikohus samuti jagab seisukohta, et tõenäoliku arvamusena ei ole käsitatav eksperdi vastus kus ta leiab, et „ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi“ ja "ei saa kindlalt välistada". Vaadates nende mõistete tähendust, on see ka arusaadav, kuna neil juhtudel ei ole segaproovides esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid. Teine olukord on kui ekspert annab vastuseks, et „ei saa välistada“, kuna sellisel juhul on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid. Sellisel juhul ongi tegemist tõenäoliku eksperdiarvamusega. Kannatanu ütluste põhjal saab järeldada, mis esemeid majas pidi süüdlane puutuma (ukselink, labidas, lüliti, taskulamp, rinnahoidja) ja nende esemete puhul ekspert leidis, et „ei ole välistatud“ Heiki Grünbergi DNA sisaldumine neis segaproovides. Ukselingi puhul leidis ekspert kohtualuse
9(13)
prooviga kokkulangevuse. Ei ole usutav, et kaitsja poolt viidatud viisil – ukselingi kaudu kandus neile esemetele kohtualuse DNA nii, et esindatud olid kõik tema võrdlusproovis esinevad alleelid. Ekspert leidis ka, et tõenäosus, et nimetatud DNA pärineb Grünbergilt, on kordi tõenäolisem kui see, et see pärineb kelleltki tundmatult seni tuvastamata isikult. Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise elulise usutavuse osas prokuratuur märgib, et antud juhtum ongi ebatavaline. Kannatanu oli üksikuna elav väga kõrges eas naisterahvas, kellel ei olnud intiimsuhteid juba aastakümneid. Kohus on otsuses selgitanud, et süüdistatava ja tema elukaaslase versioon, et sel päeval kui kuritegu toime pandi, nad koos hoopis tähistasid õlle ja siidriga uue diivani ostu, ei välista kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt kannatanu suhtes. Tunnistajad E S , K N ja M L ütlused ei ole omavahel vastuolus. Nad saabusid sündmuskohale erinevatel aegadel, vestlesid kannatanuga nii eraldi kui ka koos olles. Neile kõigile rääkis kannatanu temaga toimunust, olles veel sündmuse mõju all, neile tundus see jutt usutav ja nad nägid ka kannatanu vigastusi, lõhutud ust. E S le, kellega kannatanul on usalduslik suhe kuna tunnistaja on tema hooldaja, kes külastas kannatanut 2 korda nädalas, rääkis kannatanu kõik põhjalikult kuid ei rääkinud siiski otsesõnu seksuaalsetest toimingutest, kuid tunnistaja nägi, et kannatanu ei ole riides tavapäraselt vaid üksnes pealevisatud kitliga ja tunnistaja nägi ka kannatanu purunenud rinnahoidjat. Kannatanu on niivõrd eakas, et tahtevastastest seksuaalsetest toimingutest rääkida ta ilmselgelt ei soovinud, olukorras, kus kannatanul oli viimane seksuaalvahekord kohtuarstliku ekspertiisi põhjal aastakümnete eest. Seega on arusaadav, miks ta rääkis sellest ainult kiirabiarstist tunnistajale M L , kuna arstile on toimunust rääkimine vajalik. Selle kohta tegi tunnistaja märke ka kiirabikaarti ja kinnitas, et kannatanu sõnul teda rünnati seksuaalselt ning süüdlane soovis temaga astuda suguühendusse. M L selgitas ka, et tema ja kannatanu vestluse juures ei viibinud kogu vestluse vältel teised isiku ja vahepeal viis ta kannatanu ka enda autosse, kus tema ja kannatanu vestluse juures tunnistajaid üldse ei viibinud. Seega on usutav, et detailsed ja ebamugavad üksikasjad usaldas kannatanu üksnes kiirabitöötajale M L . See on seda enam usutavam, kuna kiirabitöötaja ka küsitles kannatanut selle kohta kui samas teised tunnistajad jäid selles osas palju delikaatsemaks ja seetõttu on loogiline, et sel põhjusel kannatanult nemad ka täpsemat informatsiooni ei saanud. Prokurör palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
10(13)
astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigade ära näitamata jätmine tähendab ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumist (vt RKKKo nr 3-1-1-16-04; nr 3-11-89-06; 3-1-1-85-07). Ringkonnakohtu arvates ei ole eelnimetatud puudused maakohtu otsuses tuvastatavad. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Alljärgnevalt vastab kohtukolleegium kaitsja apellatsioonis toodud etteheidetele.
11(13)
formuleerinud ei ole, ega küsinud, kas on võimalik H. Grünbergi DNA vahendatud sekundaarne ülekanne ukselingilt eramus olnud objektidele. Samas kohtukolleegium märgib, et on äärmiselt ebatõenäoline ja eluliselt mitteusutav süüdistatava DNA vahendatud sekundaarne ülekanne objektilt, mis ei ole ohtralt määrdunud süüdistatava bioloogilise materjaliga (nt. veri, sülg jne). Käesolevas kriminaalasjas puuduvad andmed, et süüdistatav, puudutades E. N i eramu ukselinki, oleks seda määrinud oma bioloogiliste vedelikega.
12(13)
eeluurimisel väärkohtlemist vägistamiseks ei oma tähtsust, kuna „vägistamine“ on juriidiline termin ning selle tähendus karistusõiguslikus mõttes ei pruugi olla kiirabiarstist tunnistajale teada. Vastuoluks ei saa nimetada ka kannatanu poolt eeluurimisel antud ja kohtulikul uurimisel avaldatud ütlusi selles osas, et ta rääkis toimunud sündmustest koheselt nii E S le, kui ka sotsiaaltöötaja K N le, kuid need tunnistajad oma ütlustes kannatanu seksuaalset väärkohtlemist väidetavalt ei maini. Kohtukolleegium märgib, et nii tunnistaja E S , kui ka tunnistaja K N ütlustest tuleneb üheselt, et kannatanu sõnadest teavad nad, et kallaletungija rebis kannatanul riided seljast. Tunnistaja K. N ütlustest nähtub, et tema kahtlustas kannatanu suhtes seksuaalset väärkohtlemist, mistõttu küsis kannatanult oma kahtluste kohta, kuid vastust ei saanud. Kohtukolleegium nõustub selles osas maakohtu järeldusega, et eakal kannatanul oli piinlik kõikidest detailidest kõigile tunnistajatele rääkida. Väärib ka tähelepanu, et tunnistajad E. S ja K. N seletasid, et kannatanul oli ainult kittel seljas ja aluspesu jalgadel, teisi riideid tal seljas ei olnud – reeglina, kui kannatanu juurde keegi tuli, siis ta oli viisakamalt riides. (T lk 13) Kuigi tunnistaja M. L seletas, et kannatanu rääkis endaga toimunust E. S juuresolekul, mis on tõendatud ka E. S enda ütlustega, kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et otseselt seksuaalsest väärkohtlemisest rääkis kannatanu ilmselt arstist tunnistaja M. L ile. Nimetatud asjaolu ei ole kuidagi vastuolus eelnimetatud tunnistajate ütlustega, kuna moodustas kõigest kannatanu jaoks ebameeldivaima detaili, mis samas absoluutselt riimub tunnistajate poolt kirjeldatud olukorraga ja kontekstiga.
Pavel Gontšarov
Ivi Kesküla
Malle Preimer
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.