Kohtulahend

poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: V.Z süüdistatakse selles, et tema, viibides 22.09.2012 kella 02:20 ajal Tallinnas, Pae 76 asuvas baaris Šafran, rikkus asjasse mittepuutuvate isikute nähes raskelt avalikku korda, heade kommetega, normidega ning reeglitega kinnistunud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Nimelt tungis ta põhjuseta kallale kannatanu PP, lüües viimast ühel korral rusikaga näkku. Selliselt põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, so haava parema kulmu piirkonda. Samuti tema, viibides 22.09.2012 kella 02:25 ajal Tallinnas, Pae 76 asuva baari Šafran juures, rikkus asjasse mittepuutuvate isikute nähes raskelt avalikku korda, heade kommetega, normidega ning reeglitega kinnistunud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Nimelt tungis ta kallale kannatanu R Š (Š ), lüües teda metallist sõrgkangiga kolmel korral vastu pead ja keha, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning kaotas teadvuse. Oma tegevusega põhjustas V.Z kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, so hematoomi nina piirkonnas, kriimustused näol, haavad lõua ja vasaku kõrva piirkonnas. Vastavalt SA PERH haigusloo väljavõttele nr XXX diagnoositi R. Š aju difuusne vigastus. Samuti tema, viibides 22.09.2012 kella 02:30 ajal Tallinnas, Pae 76 asuva baari Šafran juures, rikkus asjasse mittepuutuvate isikute nähes raskelt avalikku korda, heade kommetega, normidega ning reeglitega kinnistunud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Nimelt tungis ta selja tagant kallale kannatanu V K , lüües teda kahel korral metallist sõrgkangiga vastu vasakut õlga. Pärast kannatanu maha kukkumist, lõi teda kaks korda jalaga vastu selga, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Vastavalt SA PERH patsiendikaardile nr XXX diagnoositi V K rindkere ja vasaku abaluu piirkonna põrutus ning pindmised vigastused. Seega pani V.Z toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega, st KarS § 263 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokuröri abi Katrin Kabel, süüdistatav V.Z ja tema kaitsja Toomas Alp sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus V.Z karistamist KarS § 263 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta. Kokkuleppe kohaselt ei pöörata V.Z-ile mõistetud 1 (ühe) aasta pikkust vangistust täitmisele, kui ta ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 263 p-dest 1 ja 3; §-st 78 lg-st 1; § 74 lg-st 1, 3; § 75 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et V.Z kuulub temale KarS § 263 p-des 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. V.Z on täisealine ja töövõimeline isik ning kohus leiab, et puudub õiguslik alus osa menetluskuludest riigi kanda jätmiseks. Seetõttu peab kohus vajalikuks V.Z-ilt välja mõista kõik menetluskulud täies ulatuses. Arvestades, et V.Z puudub hetkel alaline töökoht ja sellest tulenevalt kindel sissetulek, peab kohus vajalikuks anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 7, 12 alusel võimalus hüvitada menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.